Vabaduse Tammepärja aumärgi saanud läänlased koos justiits- ja digimister Liisa Pakostaga. Foto Juhan Hepner
Vabaduse Tammepärja aumärk. Foto: Juhan Hepner
Heiki Magnus tsermooniat juhtimas. Foto: Juhan Hepner
Aumärgi pälvisid Urmas Lauri, Jürgen Kusmin, Ülla Paras, Malle Pärtel, Maire Kruus ja Kaja Lotman.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta andis reede pärastlõunal Tallinnas peetud tseremoonial Vabaduse Tammepärja aumärgid 49 inimesele, kellel on väärilisi teened vabadusvõitluses ning Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel.
Laureaatide nimel ühise tänukõne pidanud pikaaegne Läänemaa ja Hiiumaa ajakirjanik Urmas Lauri lausus, et ajakirjanikuna on ta pigem harjunud ise teistest kirjutama, kui ise loo sisse sattuma. Lauri tõi esile, et ajaloomälu on tegelikult ka julgeoleku küsimus.
„Kui inimene ei tea, mis tema riigiga juhtus, siis on tal palju raskem mõista, mida tuleb täna kaitsta. Et tuleb kaitsta õigust rääkida oma ajaloost ausalt. Kaitsta õigust nimetada okupatsiooni okupatsiooniks, küüditamist kuriteoks ja Vabadussõda Vabadussõjaks. Ajakirjanik ei saa ajalugu muuta, aga ta saab inimese loo kirja panna ja kui lugu on kirjas on seda juba palju raskem olematuks teha,“ ütles Lauri.
Suur üllatus
Ülla Paras ütles, et uudis aumärgi saamisest oli suur üllatus. Ta lisas, et tema põhitöö on Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialisti amet ja ajalooteemadega tegelemine on hobi ja midagi hingele. Paras rääkis, et inimeste lood on see, mis teeb ajaloo inimnäoliseks. „Põnevad on inimeste ja suguvõsade lood. Nii palju on avastamisrõõmu ja seda avastamisrõõmu tahad sa ju jagada,“ rääkis ta.
„Muidugi on oluline ka hariv moment. Inimesed on ajaloo osas kohati väga harimata. Kõikide ajaloostendide taga on olnud missioonitunne,“ ütles Paras. „Rahvuse vundament on ühismälu,“ toonitas ta Lääne Eluga rääkides.
Ka Jürgen Kusmin tunnistas, et aumärgi saamine oli üllatus. Ajaloohuvi sai temal alguse juba lapsepõlves. „Kui Sillaotsa muuseum (Raplamaal – toim.) oli mängukohaks lasteaia asemel, siis muud varianti ju polnudki,“ selgitas Kusmin. Pärandkultuuriobjekte on ta kaardistanud koos oma abikaasa Triinuga. „Vast on see [aumärk] nüüd tunnustus ikka kõigele sellele, mis maastikul alles on ja mida on hoitud ja väärtuslikuks peetud,“ arvas Kusmin.
Naiskodukaitsja Maire Kruus on Vabaduse Tammepärja tseremooniat aidanud igal aastal korraldada, aga kuna reede õhtul oli ka naiskodukaitse Lääne ringkonna matkamäng „Öös on asju“, ei plaaninud ta seekord Tallinna minna. Siis tuli aga kutse ja sai selgeks, et vastu tuleb võtta hoopis isiklik tunnustus. „Hea meel on, et märgatakse. Südames on hea tunne,“ ütles ta Lääne Elule.
Unikaalne võrgustik
Vabaduse Tammepärja aumärgi idee autor ja annetamise komisjoni aseesimees Heiki Magnus märkis, et aja möödudes jääb vabadusvõitluses ja vastupanuliikumises osalenud inimesi paratamatult järjest vähemaks. „Need inimesed, kes täna siin aumärki saamas olid on enamasti need, kes mälestust hoiavad, kannavad ja edasi annavad,“ ütles Magnus Lääne Elule.
Esimesed Vabaduse Tammepärja aumärgid anti välja 2018. aastal. Koos tänavu aumärgi pälvinutega on tunnustatud kokku 401 Eesti inimest. Urmas Lauri tõi esile, et see on justkui omamoodi võrgustik, kus on nii 102 aastane Helmi Roost, kes ei pea metsavendluse kohta lugema arhiivist või raamatust, vaid kes ise selles osales kui ka näiteks rahvusraamatukogu digiteerijad, tänu kellele on vastupanuvõitluse lood vaid hiireklõpsu kaugusel.
„Need 401 inimest moodustavad omamoodi Eesti vabadusmälu kaardi,“ märkis Lauri.
Vabaduse Tammepärja saanud läänlased
Urmas Lauri
Ta on kajastanud staažika ajakirjanikuna põhjalike lugude, fotode ja videode kaudu Eesti vabadusvõitlust, vastupanuliikumist, kaitsetahet ning kaitseliidu ja naiskodukaitse tegevust, tuues need teemad laiema avalikkuseni.
Jürgen Kusmin
Ta on juhtinud pärandkultuuriobjektide kaardistamist ning metsavendluse ajaloo uurimist ja tutvustamist Raplamaal. Tema kaasabil on tuvastatud punkrikohti, loodud näitusi ja rajatud Põrgupõhja punkri rekonstruktsioon.
Ülla Paras
Koostanud kauaaegse Haapsalu ja Läänemaa ajaloo uurija ja tutvustajana raamatu, näitusi ja infostende. Tema kirjutised ja esinemised aitavad hoida kogukondlikku mälu ning vahendada piirkonna ajalugu laiemale avalikkusele.
Malle Pärtel
Siberis represseeritute perekonnas sündinud Malle Pärtel esindab Vabadusvõitlejate ja Represseeritute Hiiumaa ühendust Eesti Memento liidus. Ta hoiab elus küüditatute ja represseeritute mälestust ning panustab vabatahtlikuna rannarootsi muuseumi tegevusse.
Maire Kruus
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu jaoskonna kauaegne juht ja hinnatud noortejuht, kes väärtustab Eesti ajaloo tähtpäevade tähistamist ja ajalootundmise edasiandmist. Ta osales perekond Noore mälestuskalmu taastamisel ja on aidanud korraldada Vabaduse Tammepärja aumärgi üritust.
Kaja Lotman
Ta on uurinud ja korrastanud naiskodukaitse Lääne ringkonna ning Lõuna-Läänemaa jaoskondade ajalugu ja loonud süsteemse elektroonilise arhiivi. Ta koostas raamatu „Naiskodukaitse Lääne ringkond 1928–1940“ ja osaleb raamatu „Naiskodukaitse 100 nägu“ koostamises.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
2026. aasta laureaadid
Elari Hiis, Urmas Lauri, Erki Nurk, Ülle Kraft, Kaido Lusik, Andres Olesk, Erkki Koort, Rauno Turk, Aare Kabel, Tõnu-Andrus Tannberg, Terje Sild, Lembit Elmi, Kadri Merila, Kaire Lass, Kristel Veimann, Ain Joosep, Evi Hütt, Anti Poolamets, Ado Tammemägi, Jürgen Kusmin, Riina Grossthal, Ene Kivi, Helmi Roost, Hille Allik, Ülla Paras, Malle Pärtel, Olaf Esna, Anneli Pitk, Helle-Mai Kruusimägi, Argo Tojak, Olev Krull, Mart Laar, Heli Kirsi, Sirje Kuusik, Trivimi Velliste, Margit Nõmtak, Ivi Korju, Maire Kruus, Kalev Nõmmeloo, Kaja Lotman, Kalle Laanet, Enn Hallik, Tiit Lääne, Maria Smorževskihh-Smirnova, Hellar Lill, Merike Kasemets, Anu Aaspõllu, Kairi Kriiska-Maiväli ja Henn Põlluaas.
Allikas: justiits- ja digiministeerium
