3.3 C
Haapsalu
Teisipäev, 28. aprill 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kaja lotman

Silt: kaja lotman

Nigula elanik hävitas kurepesa

[caption id="attachment_471421" align="alignnone" width="1280"] Foto Andra Kirna[/caption] Nigula küla elanik lõhkus ära kortermajade vahel posti otsas asuva valge-toonekurgede pesa, kus linnud olid juba pesitsema asunud. Linnuvaatleja Tarvo Valker ütles Lääne Elule, et sellisel teol ei ole mitte mingisugust õigustust. „Linnupoegade, munade ja asustatud pesade hävitamine on seadusega keelatud ning käsitletav keskkonnaalase rikkumise ja väärteona,” ütles Valker. Sama kinnitas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman. „Seadus ütleb, et pesitsusajal on keelatud linde tahtlikult häirida,” ütles Lotman. Kui Lääne Elu neljapäeval Nigulas käis, olid kured kahekesi juba uut pesa ehitamas. Üle hoovi laugles lind, nokas oksad, ja maandus pesal oleva kaaslase juurde. M

Vormsi kehtestas oma pesitsusrahu

[caption id="attachment_471140" align="alignnone" width="1500"] Ivo Sarapuu. Foto Kaire Reiljan[/caption] Vormsi volikogu toetas ühehäälselt volikogu liikme Ivo Sarapuu eelnõu kehtestada Vormsi metsades kevadine pesitsusrahu. Vormsis kehtiks pesitsusrahu 15. aprillist 31. juulini, kaks nädalat kauem kui keskkonnaameti kehtestatud pesitsusrahu. Sarapuu põhjendas pikemat aega sellega, et Vormsil algab kevad tavapäraselt hiljem kui mandril, mistõttu algab hiljem ka lindude pesitsusaeg. Pesitsusrahu kehtib Vormsi valla territooriumil era- ja munitsipaalmetsades ning sel ajal on keelatud raie, välja arvatud tormikahjustuste likvideerimine või kahjurite tõrjeks vajalik raie. Eelnõu koh

Metsateomasinad lagastasid Matsalu rahvusparki

[caption id="attachment_469150" align="alignnone" width="1920"] Kahju ulatust käis kontrollimas keskkonnainspektor Sandra Kleberg. Foto Juhan Hepner[/caption] Tõenäoliselt ebaseaduslik raie on Euroopa kuulsaimal linnukaitsealal Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis keeranud segi hektarite kaupa metsaalust. Vaatepilti sõnadega „jõhker kaos” kirjeldanud keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp ütles Lääne Elule, et niisugust laastamistööd Natura alal ei ole tema silmad veel näinud. „Aga tundub, et alati saab veel hullemini loodust kahjustada,” märkis Sepp. Keskkonnaameti eluslooduse järelevalve osakonna Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles Lääne Elule eile, et metsaalune on üle vaadatud ja esialgse hinnangu järgi on metsa väljaveol pinnast kahjustatud kolmel kinnistul. „Keskkonnaamet algatas väärteomenetlused looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise osas,” ütles Haamer eile. 300 kilomeetri kauguselt Peipsi äärest läinud nädalal

Arnold Aljaste: 25. märts võiks olla leinapäeva asemel hoopis elujõu päev (täiendatud 26. märtsil kl 12.30)

[gallery ids="445298,445299,445300,445301,445302,445303,445304,445305,445307,445308,445309,445310,445311,445312,445313,445314,445315,445316,445317,445318,445319,445320,445321,445322,445323,445324,445325,445326,445327,445328,445329,445330,445331,445332,445333,445334,445335,445336,445337,445338"] Teisipäeval meenutati 76 aastat tagasi toimunud küüditamist ja mälestati neid, kes küüditamise käigus hukkusid või Siberist enam kodumaale tagasi ei jõudnud. Oli alanud Eesti rahva massiküüditamine, millele oli pandud nimeks “Operatsioon “Priboi”” [e.k “Murdlaine”]. Eestimaalt viidi Siberisse üle 20 000 inimese. “Me oleme kannatanud palju ja me oleme sellest välja tulnud,” tõdes Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. “Kaua aega võideldi selle nimel, et 25. märts võiks ka olla leinapäev. Mina arvan, et see võiks olla hoopis elujõu päev. Sest tuldi tagasi ja tehti kõik, et sünniks oma riik.” Läänemaal meenutati küüditamist Haapsalu toomkirikus ja Risti raudteejaamas paikneva mälestusmärgi “Raudteerööpad mäletavad…” juures. Toomkirikus Emaaltari juures peetud mälestushetkel meenutas Aljaste, et Haapsalu haruteel laeti 58 vagunit inimesi täis. “Registribüroo andmeil jõudis lõppjaama 1172, kui palju peale laaditi, me päris täpselt ei tea, s

Kaja Lotman sai naiskodukaitselt aasta teo tunnustuse

[caption id="attachment_443272" align="aligncenter" width="1401"] Kaja Lotman. Foto: Merlin Kaustel Lehemets[/caption] Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka 153. aastapäevale pühendatud rivistuse järgselt andis Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele aasta teo tunnustusena üle

Metskülas valmib varjevõrk

[caption id="attachment_441404" align="aligncenter" width="1920"] Metskülas kootakse varjevõrku. Foto: Kaja Lotman[/caption] Metskülas hakkavad ümberkaudsed inimesed Ukraina võitlejaile varjevõrku punuma. Raami võrgu jaoks tõid kohale ja panid Metsküla rahvamajja üles Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad. Nad tõid kohale ka muud vahendid. „Eelmisel a

Naiskodukaitse Lääne ringkonna ajaloost ilmus raamat

[caption id="attachment_436741" align="alignnone" width="1920"] Kaja Lotman. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman koostas raamatu Lääne ringkonna loomisest 1928. aastal, selle tegevusest ja likvideerimisest 1940. aastal. Üle 150 lehekülje teksti ja fotosid on kümmekonna aasta ja mitme inimese töö. Tänavu Lääne ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitliga pärjatud Lotmanist sai organisatsiooni liige 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. „Tundsin, et tahan olla ja abistada, kui siin peaks

Kõmsil valmis esimene varjevõrk

[caption id="attachment_436380" align="alignnone" width="750"] Kõmsi varjevõrk. Foto: erakogu[/caption] Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman käis Haapsalus rannarootsi muuseumis õppimas, kuidas varjevõrku punuda, et hakata seda tegema ka Lõuna-Läänemaal.

Lihula ajalookonverents tegi kummarduse inimestele

[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]   Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku. „Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt. Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.

Selts otsib võimalust konnad tagasi tuua

[caption id="attachment_428133" align="alignnone" width="1920"] Looduskaitsjad Kaja Lotman (vasakult) ja Ilona Lepik tulid Konnakülla Aita Möldri kutsel. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu Konnaküla seltsingu eestvedaja Aita Mölder kutsus Tagalahe äärde looduskaitsjad, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Konnakülas elav Mölder on mures, sest tema sõnul ei ole konnade järgi nime saanud asumis viimastel aastatel enam konni näha. „Konnakülas peavad konnad olema,“ on ta kindel. Sestap kutsus Mölder eelmisel nädalal Konnakülla keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialisti Ilona Lepiku ja looduskasutuse nõuniku Kaja Lotmani, et uurida, kuidas konnad tagasi saada. Haapsalu linn otsib praegu hankega projekteerijat Tagalahe projekti järgmisele etapile. Seekord on projektijuht Gerda Algre sõnul kavas luua kergliiklustee ja puhkeala Uuemõisa ja promenaadi vahele, kus mullu kaevati sademevee kogumise tiike.