Silt: vabaduse tammepärja aumärk

Eestlased on üldiselt kehvad tunnustuse jagajad. Teistel rahvastel ja riikidel on eri aumärke sageli palju rohkem ja mitmekesisemaid. Ja nende väheste väljajagamiselgi on meil mõnikord kombeks nuriseda, et miks ja mille eest. Seda toredam on näha, et läänlase Heiki Magnuse algatatud lähiajaloo jäädvustajate ja sellest teadmise levitajate tunnustuse, Vabaduse Tammepärja aumärgi traditsioon sai tänavu jätku ja koguni nii, et aumärgi pälvis kuus läänlast. Üle Eesti sai märgi kokku pea poolsada inimest. Sellest suurem arv oli aumärgi laureaate vaid 2018, esimesel väljaandmise aastal. Märgisaajate rohkus tähendab, et meil on üha enam neid, kes aitavad nõu ja jõuga jäädvustada lähiajalugu ja rahva mälestusi ning neid edasi anda. Samuti seda, et aina rohkem märgatakse selliseid aktiivseid i

[gallery ids="485111,485145,485147,485114,485112,485108,485109,485110,485146,485131,485141,485132,485148,485133,485134,485135,485136,485137,485138,485139,485140,485

[caption id="attachment_456099" align="alignnone" width="1200"] Vabaduse Tammepärja aumärk. Foto: justiitsministeerium[/caption] Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvis haapsallasest ettevõtja Piret Hallik-Sass. Tammepärja aumärgiga tunnustatakse teenete eest Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel; vabadusvõitluses ning relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumises osalemise, Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamise eest. Tänavu pälvis Tammepärja 37 inimest. Aumärgid andis 29. augustil Tallinnas üle justiits-ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.