„Jaan kuuleb!” – Lääne Elu helistas enne jaanipäeva kümnele Jaanile, et uurida, miks neile just selline nimi on pandud. Kas ehk sünnikuu järgi või mõnel muul põhjusel?
Läänemaa Jaanid ise ütlevad, et aus eesti nimi. Ja seda, et üks Jaan on etem kui kaks muidumeest. Oma nimega on nad rahul, ainult välismaal minevat keeruliseks: Jaanist saab piiri taga John või Jan, aga ühed Jaanid kõik. Tihtipeale on nad saanud nime oma isa, vanaisa või vanavanaisa järgi.
Statistika järgi on kõige rohkem Jaane sündinud juunis. Muul ajal sündinud Jaanid kippuvat sünnipäeva pidama kaks korda aastas – õigel päeval ja jaanipäeval, mis on Jaanide nimepäev.
Tõik, et Jaanidel on oma päev, mida tähistab terve rahvas, tekitavat lausa teatavat kadedust. Peale jaanipäeva, jaanikuu ja jaanitule on Jaanidel veel igasuguseid muid asju nagu jaanimardikad, jaanililled, jaaniussid ja jaanikakrad. Antsudel näiteks pole midagi vastu panna.
Eesti kirjanduslukku on Jaani nime esimesena raiunud kaks E
