Kuula artiklit, 5 minutit ja 59 sekundit
0:00 / 5:59
Eesti värskendatud julgeolekupoliitika alustes öeldakse, et „heidutuse ebaõnnestumisel kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude vastu, sõltumata nende päritolust või ilmnemise ajast ja kohast, ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti ei alistu kunagi.”
Tahaks loota, et niimoodi ka läheb, kuigi eestlaste ajaloolises mälus on teistsugune kogemus. President ja ülemjuhataja vandusid mitmel pool ja korduvalt kaitset ja vastuhakku, ent läks teisiti. Sestap ei ole liigne küsida, kuidas saaks Eesti end kaitsta ajaloo ja seniajani eksisteeriva Molotovi–Ribbentropi pakti vaimu kordumise eest?
1939. aastal oli väikeriikide sisemine vastupanuvõime puudulik, et mitte öelda olematu. Otsused koondusid kitsasse ringi, avalik arutelu oli napp ja ühiskond ei olnud valmis olukorraks, kus mor
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
