Eelmise nädala juhtum, kui Eesti õhuruumi sisenesid 12 minutiks kolme Vene hävituslennukit MiG-31, on pannud Eesti otsima diplomaatilisi vahendeid olukorra lahendamiseks.
Eesti palus NATO-lt tolle aluslepingu 4. punkti käivitamist, mis tähendab konsultatsioone liikmesriikide vahel. Kuid lisaks sellele palus Eesti esimest korda oma ÜRO liikmesuse ajal 34 aasta jooksul maailmaorganisatsiooni julgeolekunõukogu kokkukutsumist. Kuid mitu esinejat meenutas, et vaid kümme päeva varem oli julgeolekunõukogu kokku kutsutud Poola lennanud Vene droonide pärast. Seega – ja kui arvestada veel Rumeenia kohal lennanud Vene drooniga – on tegu mustriga.
Rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumapomm – see on väide, mis kõlas 1990. ja 2000. aastail tihedamini, kuid mida kasutatakse nüüd üha vähem. Ometi on julgeolekunõukogu organ, mis genereerib rahvusvahelist õigust. Ses plaanis oli
