Eesti taasiseseisvumise 34. aastapäeva tähistati Lääne-Nigula vallas Lääne-Nigula kiriku juures ja Nõval tänuhetkega Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures.
Lääne-Nigula kiriku juures tänuhetke sisse juhatanud Lääne-Nigula kultuuri- ja sporditöö spetsialist Varje Paaliste ütles, et Eesti taasiseseisvumine 34 aastat tagasi tundub mõnele, nagu see olnuks alles eile, kuid mõne jaoks on see nagu kauge ajalugu, viidates juba vabas Eestis sündinud noortele.
Ka kindralmajor reservis Neeme Väli tõi välja, et 20. augustil Eesti iseseisvumise teoks teinud või sellele kaasa elanud on veel elus ja paljudel on nendest aegadest isiklikud mälestused. “Minu arvates läks terve Eesti rahvas sel ajal korraga hulluks selles vabaduse ihas, tohutus tahtes ja kindluses, et ükskord on Eesti riik,” ütles Väli. Ta lisas, et meie ülesanne on seda riiki kaitsta ja elus hoida ning mäletada ka seda, mis oli enne meid, sest kurjus ei ole kuhugi kadunud. “Vabadus on väärt hoidmist, see on meie kohustus ja ülesanne. Kui keegi kunagi kahtleb, milleks seda teha, siis meie tuleviku nimel on see väärt kogu pingutust,” ütles Väli.
20. augustil 1991 veel koolipoiss olnud Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaagi mäletab, et õhustik oli toona teistmoodi küll. Ta lisas, et praegu, kui ajad ei ole võib-olla kõige lihtsamad ja vahel kipume ühe või teise asja üle torisema, tasub mõelda, kuhu oleme jõudnud ja meenutada, mida olime toona valmis tegema ja sööma, et Eesti vaba oleks.
Randmaa pani südamele, et me oleme kohustatud selliseid tähtpäevi edasi kandma ja tähistama. “Kui meie teeme seda uhkustundega, siis tulevikus teevad seda samamoodi meie järeltulijad,” ütes ta.
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi meenutas hoopis 1991. aasta märtsis toimunud referendumit Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses. “Referendumil, osales 83 protsenti Eesti rahvast ja iseseisvuse poolt hääletas neist 78 protsenti. See on erakordselt tugev sõnum,” ütles ta. Hüdsi lisas, et meilgi on vähem kui kahe kuu pärast kohalikud valimised, “Ka nüüd on meie kätte usaldatud vastutus ja on võimalus anda oma panus kodukandi arengusse,” sõnas Hüdsi, kutsudes kõiki oma kodanikukohust täitma.
Lääne-Nigula endine kirikuõpetaja Leevi Reinaru meenutada ka kunagist Sõpruse kolhoosi aseesimeest ja muinsuskaitsjat Aare Pajusalut, kelle eestvõttel Lääne-Nigula Vabadussõjas langenute mälestusmärk 35 aastat tagasi taastati.
