Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline töötüli õpetajate palkade küsimuses lõppes möödunud reedel riikliku lepitaja juures erimeelsustega, mistõttu liidul on taas seadusest tulenev õigus streigi korraldamiseks.
„Õpetajad on palgaga üha rahulolematud ning frustreeritud, et nende töötasu enam ei tõuse,“ sõnas EHL-i esimees Reemo Voltri. „Valmisolekut streigiks arutasime täna volikogus ja otsustasime, et oleme paremate töö- ja palgatingimuste saavutamiseks valmis kasutama kõiki seadusest tulenevaid meetmeid. See tähendab, et miski ei ole välistatud. Ka mitte uus streik,” lisas Voltri.
Riikliku lepitaja poole pöördus EHL tänavu aprillis, sest õpetajad ei ole rahul 1820 euro suuruse kuupalgaga, mis on püsinud muutumatuna eelmisel aastal toimunud streigi lõpust alates.
„Tegime riikliku lepitaja juures avalduse sooviga, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba selle aasta 1. septembrist enam-vähem võrdsele tasemele Eesti keskmise palgaga ehk küündiks ligi 2050 euroni. Olime ka valmis kompromissiks ning lasime nõudmise alla 2000 euro peale,“ nentis Voltri. Et aga ministeerium välistas igasuguse palgatõusu algavaks õppeaastas, lõppes lepituskohtumine möödunud reedel erimeelsustega.
„On oluline, et kui luhtuvad ka järgmised läbirääkimised, mis puudutavad õpetajate palgatõusu 2026. ja 2027. aastal, siis nüüd on meil olemas võimalus streigi korraldamiseks,“ sõnas Voltri ning viitas eelmisel aastal ministeeriumiga sõlmitud streigi lõpetamise kokkuleppele, kus on muuhulgas välja toodud, et 2027. aastaks kerkib õpetajate töötasu alammäär vähemalt 120 protsendini riigi keskmisest palgast. „Kuna senise tempoga oleme sellest eesmärgist üha kaugemale tüürinud, siis nüüd on meie ootus, et järgmise aasta jaanuarist tõuseb õpetajate töötasu 20 protsenti.“ Sellisel juhul oleks õpetajate töötasu võrdne prognoositava Eesti keskmise palgaga.
