Tänavu aasta kevadel sai heakskiidu eelnõu millega kehtestatakse poodides sularahaga maksmisel ümardamisreegel ning alates 1. jaanuarist 2025 vahetusrahana enam 1- ja 2- sendiseid tagasi ei anta.
See tähendab, et poed hakkavad kassas sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsummat ümardama matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreegli kohaselt ostusumma mis lõppeb 1,2,6 või 7 eurosendiga ümardatakse allapoole. Selline summa mis lõpeb 3,4,8 või 9 eurosendiga aga ülespoole. Ümardatakse ostukorvi lõppsummat mitte igat toodet eraldi.
Antud muudatus aga ei tähenda, et 1- ja 2sendistega enam kauplustes tasuda ei saa – kõik vääringud on euroalal ametlikud maksevahendid ning jätkuvalt on võimalik nendega ka ostude eest tasuda. Tänaseks on ümardamisreegli kehtestanud veel kuus euroala riiki – Soome, Madalmaad, Iirimaa, Belgia, Itaalia ning Slovakkia. Viimati tegi pisisentidest loobumise otsuse Leedu, kus see muudatus jõustub 1. mail 2025.
Kuidas mõjutab ümardamisreegel kaupmehi?
Ümardamisreegli kasutuselevõtt muudab sularahaga arveldamise kiiremaks ja lihtsamaks ning pikas plaanis vähenevad ka kulud mis on seotud müntide käitlemisega. Siiski eeldab rakendatav muudatus kaupmeestelt ka teatavaid ühekordseid pingutusi. Näiteks võivad kaasneda ühekordsed kulud kassasüsteemides ja majandustarkvaras tehtavate muudatuste näol. Palju sõltub siinkohal kasutusel olevast tarkvarast ning tarkvara partnerist/pakkujast kuid tõenäoliselt suurt arendusressurssi jõustuv muudatus ei nõua. Kindlasti tasub valmis olla ning aegsasti selgeks teha kas või mis sammud on vajalikud, et 1. jaanuaril valmis olla.
Läbi tuleks mõelda ka klientide teavitamine. Füüsilises müügikohas tehtavate sularahamaksete puhul peab kliendile esitama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult ning selgelt mõistetaval viisil, nt müügikoha seinal või ekraanil. Samuti tuleks valmis olla selleks, et klienditeenindajad oskaksid olukorda selgitada ka klientidele kelle jaoks muudatus üllatusena tuleb. Siinkohal on võimalik rohkem infot saada Eesti Panga kodulehelt, kus muudatuse kohta põhjalikum info ja selgitused.
Ümardamisreegel kehtib vaid sularahamaksete puhul – pangakaardi või digitaalse rahakoti puhul midagi ei muutu ja ostukorvi lõppsumma jääb samaks. 2024. aasta 1. kvartali andmete põhjal on Eestis veel väikeettevõtteid kes võimaldavad oma klientidel kaupade/teenuste eest tasuda vaid sularahas. Selliste ettevõtete osakaal on ca 2% ning valdavalt on need tegevad iluteenuste, sõidukite remondi või kodu- ja majapidamistööde valdkonnas. Võrdlusena saab välja tuua, et Lätis on selliste ettevõtete osakaal ligi 9% ning Leedus 4%. Kaupmeeste seisukohalt tuleks valmis olla selleks, et pakkuda kliendile lisaks sularahamaksele ka alternatiivset viisi kauba/teenuse eest tasumiseks. Teatud juhtudel võib sularahaga tasumise puhul ostkorvi summa olla suurem kui näiteks kaardimakse puhul ning klient võib seetõttu eelistada kaardimakset.
Riho Treumuth
SEB ärisegmendi müügijuht
Leian et antud eelnõu ei ole päris seaduslik ja on sisult diskrimineeriv. a) 1 ja 2 sendised on ametlikult käibel olevad maksevahendid ja nende “ümardamise reegel” on sel juhul ebaseaduslik. b)erinev arveldus, mis põhineb makseviisil on sisult diskrimineeriv ja juba seetõttu ebaseaduslik.
Et see võimaldab raha emiteerijal kulusid kokku hoida, ei ole selle juures argument.
Ma ümardan makse ka- ümmargune 0
Vastu ju ei saa midagi 🙁
Olete ikka kindlad et artiklis olevad numbrid on õiged? Loogiline oleks ju et kuni 5-ni alla ja üle viie ülespoole ümardada. Et siis 7 5-ks ja 8 10-ks?
See näitab selgelt, et meil on liiga palju ametnikke. Peaasi, et keerulisem oleks.
Ümardamisel on iidamast-aadamast kokkulepid reeglid. Kõik õige, jalgratas saab mujal leiutada. Ei mingit loogikat Sul pole, jutt on ju 5-sendini ümardamisest.