Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)

Andra Kirna

andra@le.ee

Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri

Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri

Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.

Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.

„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
32 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
uskmatu
4 kuud tagasi

Milleks igasugustele sisuloojatele,suunamudijatele,soomuutjatele,tik tokkeritele ja muidu blogijatele on vaja matemaatikat ?
Ma olen kindel 80% tänastest suurtest arvamusliidritest,ekspertidest ei saaks tänase põhikooli eksamiga hakkama ?

Triin
5 kuud tagasi

Minu tütar küll ei kurtnud, et oleks mingi hullult raske eksam olnud. Tulemus oli 92% .

Alex
5 kuud tagasi

Krt,taebla kooli dire ja õpetajad aitasid mata eksamit teha ja tulemus ikka nii kehv? Ju siis pole ka õpetajad pädevad.
Ja seda,et õpilasi aidati räägivad lapsed ise!

Kohalik
4 kuud tagasi
Reply to  Alex

Loe korralikult. Taebla ja Vormsi tegid ju 100% kõik esimesel korral ära . Kuidas siis tulemus kehv on? Aga seda et õps aitas selles osas olen ma 💯 prossa sinuga nõus

abc
5 kuud tagasi

Päris palju pärleid selles artiklis. Võttes arvesse, et kõik koolid tegid täpselt sama eksamit, läbisid täpselt sama õppekava ja kõik õpilased alustasid oma kooliteed täpselt samal ajal. Samas mõne vastaja jaoks olid küsimused “nipiga”, mõne vastaja jaoks segas covid õppimist, mõne jaoks täiesti tavaline eksam ja ei midagi erilist, jne jne. loomulikult sõltuvalt saadud tulemustest.

Mati Põdra
5 kuud tagasi
Reply to  abc

Halba tantsijat segavad ka isiklikud munad.

kana
5 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Mis sa munadest tead?

Mati Põdra
5 kuud tagasi
Reply to  kana

Nii palju, et mul on kaks olemas – ja arvestades, et olen kõikvõimalikud kaigaste kodaratesse loopimised üle elanud, siis vist isegi päris suured.

Lollidemaa
5 kuud tagasi

Siin on otsene seos meie riigi ülihalva majandusliku seisuga, kus juba 3-s aasta oleme Euroopa kõige viletsamad. St, et valitsus koosneb inimestest, kel reaalainetes puudub vähimgi kompetents. Ega need asjad pole juhtunud üleöö ja õpilaste nõrka taset arvestades, vb see allamäge tendents jätkuda veel kaua- vähemalt 3 aastat.

Marko
5 kuud tagasi

Kurb, väga kurb pilt. Loll pea ja laiskus on tulevikus himus ihu nuhtlus.

Imelik
5 kuud tagasi
Reply to  Marko

Miks tulevikus? Tarkade vanemate lollid lapsed? Julgen kahelda….

Jajah
5 kuud tagasi

Leini Vahtrase käe all sai rohkem hoopis ise õpitud. Alati oli tal laps haige. Ja see-eest oli kohe kontrolltöö.

Metsaküla Kooli vänn
5 kuud tagasi

Ainult lollid käivad koolis

Jaanus
5 kuud tagasi

Lihula on ka pärleid pildunud jälle.

Võhiku küsimus rohepöörajale
5 kuud tagasi
Reply to  Jaanus

“Lääneranna Robespierre” (ilmne liialdus) kohta pole öeldud kunagi Voorusemees, aga saatus on neil üks: pärast “Kõige kõrgema olendi festivali” kaob tal hääl (nagu pragugi aeg-ajalt), seda seostatakse verega…
Saatus…

Imelik
5 kuud tagasi

Nii-nii, et mida see näitab? Pakun, et lihtsalt meie ühiskonna praegust potentsiaali reaalteadustes. On see halb või hea? Pakun, et ei kumbagi- nii lihtsalt on (alati saab paremini). Kui me nüüd lapsi ja õpetajaid siin mõõdutundeta kiruma hakkame, soovitaks ma siiski piiri pidada ja tutvuda selle teadmise sisuga… “põhikooli lõpetaja oskab: arvutada ratsionaalarvudega ja rakendada neid ülesannete lahendamisel, kaasa arvatud protsendi mõiste kasutamine, teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi ning arvutada nende väärtusi muutujate etteantud väärtuste järgi, lahendada ja ülesande andmete järgi koostada võrrandeid ja võrrandisüsteeme, ning kontrollida saadud lahendeid, joonestada funktsioonide graafikuid ning lugeda graafikult funktsiooni omadusi; korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi… Loe rohkem »

Jazov
5 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Imeliku ihukriitikuna ei saa märkimata jätta, et mulle ei meeldi ü t e l u s – “Kas ülesande koostaja sai sellest mingit sorti eneserahulduse või pidi see siiski kontrollima matemaatilisi teadmisi?”
Pakun, et 100% siinkirjutajatest jääb Imeliku viimase küsimuse juures hätta.

“Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. /…/.”

Rail Purtse
5 kuud tagasi
Reply to  Jazov

Pakun, et Imelik jäi juba esimese kommentaari sõna juures eneserahulduse saamises hätta, kuigi tal on arvatavasti vähemalt keskharidus. Samuti on sellega hädas olnud meie riigitegelased. Eneserahulduse saamine on roppraske töö, mille viljade nautimise õndsad hetked võivad mõnel tegijal kogemata jäädagi : (

Imelik
5 kuud tagasi
Reply to  Rail Purtse

Nagu üks eespool avaldatud arvamus kõlas, on ka koolis töö tellija materjalist.
Kui ikka peale ühe “teema” huvi ei paku ja külge ei jää, siis on “vabakutselised filosoofid ja humoristid” paratamatus.

Vabakutselised filosoofid ja humoristid
5 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Töö tellija on materjalist.

Rail Purtse
5 kuud tagasi

Kallil jaaniajal, kui 80% meessoost kaasmaalastest naudib jaaniaega ja mõtleb linalakkade keerutamisele-lennutamisele, saunamõnudele, lõkkematerjalile jms., käib mõni imelikult rahutu mees ringi ja mõlgutab peas kordamööda ja läbisegi kaht “teemat” – eneserahuldus- ja haridusvõrgu korrastamine – ning kritseldab üht või teist “teemat” puudutavaid mõttepudemeid avaliku käimla seinale. Kas tõesti paratamatus?