Silt: milve viigand

[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"] Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku. „Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.

[caption id="attachment_373535" align="alignnone" width="2000"] Üheksa-aastane Jehor Himitš läheb 1. septembril Haapsalus kooli. Urmas Lauri[/caption] Haapsalus hakkab 1. septembrist õppima üle poolesaja sõja eest pakku tulnud lapse, üle 40 põgeniku jätkab Ukrainas katkenud kooliteed Lääne-Nigula vallas.

[caption id="attachment_372517" align="alignnone" width="2000"] Matemaatikatund Virtsu koolis. Uueks õppeaastaks otsitakse uut õpetajat. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaal, nii Lääne-Nigula vallas, Haapsalus kui ka Vormsil, samuti Lääneranna vallas on tühjad õpetajakohad kas täitunud või käivad veel viimased konkursid. Nii mõneski koolis on suudetud pensionile või mujale läinud õpetajast vabaksjäänud tunnid täita oma maja õpetajaskonna arvelt. Ka jagavad mitu kooli sageli ühte õpetajat. Kullamaa keskkool leidis suve jooksul nii matemaatika- kui ka kehalise kasvatuse ja klassiõpetaja. Endine klassiõpetaja alustas tööd õppe- ja arendusjuhina. Noarootsi kool ja gümnaasium otsivad koos matemaatikaõpetajat. Lõppenud konkursile laekus kaks avaldust: üks kandideerijatest soovis õpetada vene, teine inglise keeles. Koolid jätkavad gümnaasiumi direktori Laine Belovasi sõnul uue matemaatikaõpetaja otsimist.

[caption id="attachment_362937" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Pääsupesa lasteaia mudilased on oma toiduga silmanähtavalt rahul. Foto: Andra Kirna[/caption] Inflatsioon on juba sundinud Haapsalu lasteaedu toidupäeva hinda tõstma. Lääneranna vallas mõeldakse lasteaialaste söögiraha valla rahakotist kinnimaksmisest loobumisele. Häda koolitoidu maksumusega pole ainult Läänemaal. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus pöördus valitsuse ja riigikogu poole sooviga tõsta järgmisest õppeaastast riigi koolilõuna toetust poole võrra ehk ühelt eurolt poolteisele eurole päevas, alla saja õpilasega koolides koguni 1.80 eurole päevas. Riik maksab põhikoolilaste ja riigigümnaasiumide gümnasistide toitlustamiseks omavalitsusele ühe euro päevas. Nii on see püsinud juba 2017. aastast. Põhikoolis katavad toidu tegeliku maksumuse ja toetuse vahe omavalitsused, gümnaasiumis lapsevanemad. Lasteaialaste toitlustamise palga-, kommunaal- ja köögikulud maksavad kinni omavalitsused, toiduainete kulu on lapsevanemate kanda. Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas on ka selle osa võtnud enda kanda vallavalitsus.

[caption id="attachment_353088" align="alignnone" width="2000"] Ridala lasteaed. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel puges tugev tuul Ridala lasteaia katuse alla ja rullis kokku mitukümmend meetrit materjali. Ridala kooli direktori Milve Viigandi sõnul avastas lahtirullunud katuse koristaja. „Kell oli siis umbes pool kuus õhtul, kui koristaja teada andis,” ütles ta. Koolipere hakkas kohe organiseerima katuseparandust. „Kutsusin remonditöölise ja elektriku välja. Nemad käisid katusel ja fikseerisid laudade ja kruvidega katuseääred kinni,“ kirjeldas Viigand. Torm tõstis katuse aluskattest lahti ja osaliselt oli rebenenud ka kattematerjal. Tugeva tuule tõttu oli ära lennanud ka üks-kaks ruutmeetrit soojustust. „Eks me ole lagedal väljal – kusagilt sai tuul katuse ääre alla ja hakkas tegutsema,“ lisas Viigand.

[caption id="attachment_352010" align="alignnone" width="2000"] Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption] Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis. Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima.

[caption id="attachment_349135" align="alignnone" width="2000"] Evald Tellase järeltulijad mälestuspingil, mis suveks leiab koha Haapsalu promenaadil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede õhtul tähistati Ridala koolis mälestuskontserdi ja pingi avamisega kauaaegse õpetaja Evald Tellase 100. sünniaastapäeva. Õpetaja Tellast meenutasid kooli direktor Milve Viigand, tütar Helve Keres ja sõber Aare Tamm. Tamme sõnul oli Tellas soe inimene, kellega oli hea suhelda. „Tal oli hea ja muhe huumor, mis ei teinud kellelegi haiget,” meenutas Tamm.

[caption id="attachment_112187" align="alignnone" width="1024"] Ridala põhikool. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeval sõlmis Haapsalu linnavalitsus lepingu Virgman OÜga, kes projekteerib Ridala põhikooli tagahoovi õuesõppeklassi. Ridala põhikooli direktori Milve Viigandi sõnul on õuesõppeklass juba olemas, kuid praegu ilma seinte ja katuseta. „Mõte sai alguse juba aastal 2008, kui kool sai juurdeehitise ja renoveeriti „vana maja“. Endine kooliaed seisis aga kasutamata,“ ütles ta.

[caption id="attachment_324527" align="alignnone" width="2000"] Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption] Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent. Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann. Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.

[caption id="attachment_322445" align="alignnone" width="2000"] Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler (paremal) vaktsineeris eile Kullamaa kooli töötajaid. Kaitsesüsti saab õpetaja Pille Nool. Urmas Lauri[/caption] Koroonaviiruse vastu soovib end vaktsineerida üle 400 õpetaja ja koolitöötaja, kellest esimesed said  süsti sel nädalal. Kullamaa kooli õpetajaid vaktsineeris reedel kella poole kümnest peale Goldenbecki majas Martna ja Kullamaa perearst Hiie Tiisler. Keskpäevaks oli Tiisler kaitsesüsti teinud kümmekonnale kooli töötajale. „Istusid oma aja ära ja läksid rõõmsalt tööle tagasi,” ütles Tiisler. Pärast süsti tuleb 15 minutit rahulikult oodata. Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda ütles, et vaktsineerida laseb end üle 80 protsendi kooli töötajatest. Eile said kaitsesüsti ka kümme Noarootsi põhikooli ja gümnaasiumi töötajat. Õpetajate vaktsineerimine jätkub esmaspäeval ja märtsi alguses.