Silt: signe matteus

[gallery ids="415830,415831,415832,415833,415834,415835"] Noarootsi kool korraldas esimest korda jõululaada Noarootsi jõulutegu, mis ulatus koolimaja seinte vahelt kaugemalegi. „Vaatame kuidas läheb. Ma ise loodan, et sellest saab traditsioon,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus kui müüjad oma laudu koolimaja teisel korrusel üles sättisid.

[caption id="attachment_415606" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktori Andres Kampmanni sõnul ei tohi faktide ja teadmiste kõrval unustada ka õpirõõmu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeval avalikustatud 2022. aasta PISA testi tulemused näitavad, et sarnaselt teiste riikidega on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta PISA uuringuga langenud, kuid see langus oli väiksem kui mujal. 2022. aasta kevadel sooritasid 15aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhk oli seekord matemaatikal. Teisipäeval avalikustatud tulemuste järgi on Eesti Euroopa riikide seas matemaatikas koos Šveitsiga esimesel-teisel kohal, loodusteadustes esikohal ning lugemises esimesel-teisel kohal Iirimaa järel. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et Eesti suutis koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.

Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole. „Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.

[gallery ids="388016,388006,388007,388008,388009,388010,388011,388012,388013,388014,388015,388017,388018,388019,388020,388021,388022,388023,388025,388026,388027,388028,388029,388030,388024"] Fotod: Urmas Lauri Neljapäeval avasid Noarootsi kooli 1.-4. klassi lapsed miniraamatukogu, kus õpilased ise hakkavad raamatuid välja laenama. Neljapäeva keskpäeval sikutas kümneaastane 4. klassi õpilane Mirtel Kivi tuttuue raamatukapi uksenuppude ümbert lahti valge paela ja Noarootsi kooli miniraamatukogu oligi laste käteplagina saatel avatud. Tüdruk sai kaenlasse sinise vakstukaantega kausta – sinna paneb ta kirja, kes mis kuupäeval mis raamatu laenas ja, mis kõige tähtsam, millal tagasi toob. „Kui keegi tahab raamatut, siis ta pöördub minu poole ja saab selle minu käest,” kirjeldas Mirtel raamatukoguhoidja tööd. Midagi keerulist selles ei ole. „Ja siis pean ma jälgima, et raamatud tagasi toodaks,” ütles ta. Sinist kausta lubas ta hoida raamatukapis, mis on üks kindel koht. „Muidu kaob veel ära,” ütles Mirtel.

[caption id="attachment_383912" align="alignnone" width="2000"] Lucia päev Noarootsis. Foto: erakogu[/caption] Teisipäeva hommikul kohtas Noarootsis küünlapärga peas kandvaid tüdrukuid koos valgeis rõivis saatjaskonnaga, sest tähistati luutsipäeva. Kuna Noarootsis tegutsevad kõrvuti põhikool ja gümnaasium, oli seal sel päeval suisa kaks Lucia-rongkäiku – üks kummaski koolis. Noarootsi kooli direktori Signe Matteuse sõnul esitasid kõik Noarootsi kooli klassid oma Lucia kandidaadi, kelle seast valiti kooli Lucia.

[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeviti Noarootsi kooli nutitelefoniga asja pole. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Noarootsi koolipere nutitelefonid jäävad esmaspäeviti kotti või lausa koju, sest sellest nädalast kuulutas kool esmaspäevad nutivabaks. „Olin tagasihoidlikult skeptiline, aga esmaspäeval kooli jõudnud, nägin, et lapsed on telefonideta. Tavapäraselt on nad olnud telefonides,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus Lääne Elule teisipäeval.

[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Signe Matteus. Foto Kaire Reiljan[/caption] Nõva kool võtab aastaks ametisse õppejuhi, kes hakkab tööle osalise koormusega. Nõva kooli juhib Noarootsi kooli direktor Signe Matteus oma põhitöö kõrvalt kohusetäitjana aastase lepinguga. Nõval viibib ta üks kord nädalas. „Vajadusel ka sagedamini, aga oleks hea, kui kohapeal oleks kogu aeg juhtkonnast keegi, kes tegeleks praktiliste küsimustega – korraldaks asendamise, koordineeriks koolitööd, teeks tunniplaani, planeeriks õpetajate töökoormuse,” ütles Matteus.

[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi kooli direktor Signe Matteus. Foto Kaire Reiljan[/caption] Noarootsi kooli direktor Signe Matteus hakkab 1. septembrist juhtima ka Nõva kooli. „Kui mulle tehakse ettepanek, siis üldjuhul võtan ma selle vastu,” ütles Matteus Lääne Elule reedel. Mullu sügisest Noarootsi kooli juhtinud Matteus hakkab senise töö kõrvalt Nõva kooli juhtima direktori kohusetäitjana. Kooliperega tutvub ta tuleval esmaspäeval.

[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi kooli hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula vallajuhid plaanivad pisikese Nõva algkooli ühendada Noarootsi üheksaklassilise põhikooliga. „Mingil hetkel on seda mõistlik teha – ühendada Noarootsi kooli alla,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu Lääne Elule. Ühendatud kool tegutseks kahes kohas – Nõval ja Noarootsis, ja sellel oleks üks direktor. „Kas kahte juhti on vaja,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. „Võib-olla suurendada siis hoopis õppejuhi koormust.”

[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi koolijuht Signe Matteus. Kaire Reiljan[/caption] 26 aastat maailma suurlinnades diplomaadiametit pidanud Signe Matteus tegi elus kannapöörde, kolis Tallinnast Martnasse Liivakülla ja juhib pisikest Noarootsi kooli. Noarootsi kooli direktor Signe Matteus, Noarootsi ei olnud juhuslik valik. Läänemaa on teile tuttav. Jaa! Ma olen Läänemaalt pärit, Haapsalus sündinud. Koolis käisin Ridalas ja Haapsalus, nii et olen läbi ja lõhki selle kandi inimene. Lapsepõlv möödus Ridalas. Jah, just. Mis teil kõige paremini meeles on? Suved. Mäletan, et oli hästi palju põllulilli. Enam ei ole näiteks kullerkuppe väga. Käisime emaga lilli korjamas, ema tegi neist vaasi suured kimbud. Käisime marjul. Jutuajamised emaga on meeles. Ta võttis meid õega alati võrdse partnerina. Olen maast madalast isiksusena üles kasvatatud. Kuidas Martnasse sattusite? Mul on seal maakodu. Seal olen veetnud kõik oma suved. Mu varasem elu viis mind ju hästi-hästi palju Eestist ära, aga suviti olin ikka Martnas. Mullu sügisest sai teist Naorootsi kooli juht. Sõidate iga päev Martna ja Noarootsi vahet. Sõidan jah. Kuskil 50 km on üks ots, aga ei, mulle meeldib. Hommikul mõtlen end sõites lahti, kuulan muusikat. Tagasiteel hekseldan töömõtteid, et neid mitte väga palju koju kaasa võtta. Te olete 26 aastat diplomaat olnud – Varssavis, New Yorgis, Londonis, Moskvas, Riias. Ja siis tulite maailma suurlinnadest otse maailma lõppu. (Hakkab naerma.) Ma arvan, et paljud mu koll