Lääne Elu avaldab uuesti 2023. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 6. novembril ilmunud lugu „Rohuküla parklas mereveekahjustusi saanud auto elupäevad on loetud”.
Hiiumaale sõitnud reisija taotleb oma Rohuküla sadama parklasse jäetud ja uputuse tõttu kannatada saanud auto eest kindlustusfirmalt kahjutasu.
Laupäeva, 14. oktoobri öösel tekitas vägev läänekaare tormituul Rohukülas lainetemöllu, mis ujutas üle ka sadama parkimisplatsi. Sinna jäetud autod olid paari tunni jooksul kuni ukseni merevees.
Meri hakkas toona järsult tõusma pärast kella 21 õhtul ja oli keskööl 115 cm üle Amsterdami nulli. Tugeva tuule tekitatud lained paiskusid üle kai serva parklani välja. Veetase hakkas langema alles kella nelja paiku hommikul, mil tuul vaibus. Hommikuks oli parkla taas kuiv.
Saarte Liinidele kuuluva Rohuküla sadama kapten Peeter Saar ütles päev pärast uputust Lääne Elule, et õnneks üleujutus parklasse jäetud autosid ei kahjustanud, vähemalt polnud tema poole keegi sel teemal pöördunud. Ka Hiiu Lehele kinnitas Saar, et umbes seitsmel parklas olnud autol tõusis vesi ligikaudu poole ratta kõrguseni ja sadamal puuduvad andmed, kas mõnel autol pääses vesi ka salongi.
Seda, et merevesi siiski autodele veekahjustusi tekitas, ütles Hiiu Lehele Kertu Kokla, kelle pereliikmele kuulunud Audi A6 14. oktoobri öösel sadama parklas seisis. Kokla oletas, et kahjustatud autosid oli parklas rohkemgi. „Üks elektriauto oli ka samas [parkla merepoolses] reas, aga ma ei tea, kas ja kui palju see kahju sai,” ütles Kokla kolmapäeval Lääne Elule.
Audi A6 omanik oli sõiduki jätnud parklasse ja sõitnud ise parvlaevaga Hiiumaale. Tema sõiduk oli 14. oktoobri öösel, kui vesi parklasse tungis, üleujutusalalt teisaldatud, kuid kui ta pühapäeval Rohukülla jõudis, märganud ta, et vesi oli auto salongi tunginud. „Kuna vesi oli siiski piisavalt kõrge ja tungis salongi sisse, tähendab see, et auto põhi on saanud mereveega kokkupuute ja sealt edasi midagi head enam loota ei ole – elektroonika saab kõik kahjustada,” ütles vahejuhtumit Hiiu Lehele kirjeldanud Kertu Kokla.
Remonditöökojas selgus, et autoomaniku kahtlused peavad paika. „Autot kasutada ei saa,” ütles Kokla Lääne Elule. „Töökojast öeldi, et auto kordategemine läheb väga palju maksma.”
Õnneks oli autol kaskokindlustus, mis annab laia kaitsega koguriskikindlustuse. Koguriskikindlustus tähendab, et kindlustus katab mistahes ootamatu sündmuse põhjustatud kahjud, sealhulgas autole kukkunud esemete, näiteks murdunud okste, jää ja lume ning muu sellise tekitatud kahjud.
Kindlustusfirma pole uppunud Audiga veel tegeleda jõudnud. „Praegu oleme ootel, aga ehk järgmisel nädalal selgub,” ütles Kokla. Tema sõnul on kindlustusfirmal viimase tormi järel nii palju kahjunõudeid menetleda, et pole nende Audini veel jõudnud. Kokla arvates nõuab kindlustus kahju sisse sadamalt.
Sadamakapten Saar ütles, et kindlustus pole veekahjustuse saanud auto juhtumis veel Saarte Liinide poole pöördunud. Kuidas asjalood edasi arenevad, seda Saar öelda ei osanud. „Pole ju sellist kogemust varem olnud. Kui [kahjunõue] esitatakse, siis tegeleme sellega,” lausus Saar.
Kindlustus hüvitab kahjud vaid juhul, kui kahju tekkimine oli sõiduki valdaja jaoks ootamatu ja ettenägematu ning sõiduki valdajal ei olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida. Saar on aga seda meelt, et Audi oleks mereveest pääsenud, kui omanik oleks arvestanud parklasse sissesõidul oleva sildiga, mis hoiatab üleujutuse ohu eest. Autot parklasse jätta soovijail soovib Saar vaadata ka ilmateadet. Kui on läänetorm tulekul, võiks parkimismõttest loobuda.
Kokla on parkla üleujutusohust teadlik, kuid tema sõnul võiks sadam parkida soovijaile lähenevast tormist selgemalt märku anda. Selleks sobiks näiteks hoiatustulede süsteem. „Kui on teada, et torm tuleb, võiks hoiatustuled tööle panna,” soovitas hiiu naine Kokla. Sadamakapten Saare sõnul on ettepanekul jumet.
Saar tõdes, et Rohuküla sadama parkla üleujutust ei põhjusta mitte kõrge merevee tase, vaid edela- ja läänekaare tuulega üle kai serva paiskuvad lained.
Sadamakapteni sõnul tahetakse sadama üleujutuse ohtu vähendada. „Kõige efektiivsem lahendus, millega tegeletakse, on kaitserajatiste väljaehitamine,” lausus Saar. „Kavas on nii lõunamuuli väljaehitamine kui ka põhjamuuli rekonstrueerimine.” See kahandaks sadama akvatooriumis laine kõrgust ning siis vesi enam nii võimsalt üle kai serva ei uhaks.
