Küsimusele, milline loetletud religioonidest on kõige südamelähedasem, vastati järgmiselt: õigeusk 25%, luterlus 24%, maa- ja taarausk 7%, katoliiklus 4%, budism ja baptism 2%.
Rahvuste lõikes oli erinevate usundite toetus järgmine: eestlased: luterlus 33%, maa- ja taarausk 9%, õigeusk 5%, katoliiklus 4%, budism ja babtism 2%; mitte-eestlased: õigeusk 71%, luterlus 5%, katoliiklus 3%, budism 3%, babtism ja hinduism 2%. Maa- ja taarausu toetajaskond on kõige suurem maa-asulates – 11% ja kõrgharidusega inimeste seas – 8%.
Uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on kahanenud luterluse pooldajaskond 10%, 2011. aastal oli see 34%, 2012. aastal 24%. Veelgi enam (16%) on aastaga kasvanud nende inimeste arv, kes ei pea südamelähedaseks ühtegi religiooni: 2011. aastal 21% ning 2012. aastal 37%.
Avaliku arvamuse uuringu tellis Hiite Maja SA koostöös Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega. Küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74aasta vanuseid elanikke.