Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linnade haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel.
Haapsalu linnusest TAI teadurid ühtegi puuki ei leidnud. „Peamiselt korjasime puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning kettagolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid on tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esineb vaid vähesel määral või puuduvad need üldse ning kuivanud lehed on korralikult ära koristatud,“ selgitas TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva. „Taoliste kohtade heaks näiteks on Haapsalu linnuse territoorium ja Kilingi-Nõmme kesklinna park, kust puugikorje ei toonud ühtegi puuki,“ lisas ta.
Linnapuukide uuringu raames viisid 24.maist 8. juunini TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi puugikorje Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul külastati 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Uurijad „surfasid“ selle aja peale läbi 55 750 m2.
Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.
Keskmine puukide levimus 100 m2 kohta on 5,65. Neid haljasalasid linnades, kus puuke leidus 100 m2 kohta rohkem kui kümme, oli kokku kaheksa. Kõige kõrgema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 m2 kohta. Rohkelt puuke leiti ka Võhma kettagolfi rajalt, Kärdla Linnapargist ning Tõrva terviserajalt.
Puugikorjeks sobivate kohtade valik lähtus projekti eesmärgist. Välja valiti need Eesti linnades asuvad avalikud rohealad, mida inimesed aktiivselt külastavad, et puuke saaks korjata kohtadest, mis vastavad inimeste käitumisharjumustele.
Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala kettagolfi radasid. Koos kettagolfi populaarsuse kasvuga kasvab ka inimeste aktiivsus rohealadel. Ning nagu näitas linnapuukide uuringu korje tulemus, kasvatab see omakorda puugihammustuse saamise ohtu.
Võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ning eriti rohkelt leidub puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.
2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk oli välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Need tulemused selguvad eeldatavasti 2023. aasta sügisel.
on le rahva lemmik
meil linnavalitsus selle ohtliku liigi hävitamisega linnas ei tegele, see oleks väga tervislik ja kasulik tegevus, kui linnakodanikud sellesse kaasata.
Puuke on kõikjal ja on alati olnud. Kas meil pole raha kuhugi mujale panna et on vaja mingit TAI-d üleval pidada. Täiesti mõttetu asutus!
Arvad, et tõepoolest TAI tegeleb üksnes puukidega? No anna abi!
See TAI on liberaalide rahapesu asutus, nagu neid on kümneid, milledele maksumaksja raiskab sadu miljoneid. Oravatele jt kommunistidele on need vajalikud oma valijaskonna laiendamiseks. 90% ulatuses koosnevas need kaasamäägivatest nais-olenditest, keda kerge manipuleerida ja ära osta.
tuleb muru sageli niita
siis puugid jalutavad paksu metsa sisse
niida ikka muru maani mustaks ja siis hakka 30-kraadises leitsakus seda kastma, sest äkki tuli soov roheluse järgi.