Eestimaale on jõudnud suur suvesoe ning kõrged õhutemperatuurid panevad inimesi jahutust otsima erinevatest veekogudest. Selle toreda kõrval ei tohi unustada enda ja oma lähedaste ohutust, seega tuleb meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid:
- Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
- Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi. Jälgi ka oma eakaid sugulasi või naabreid, sest vanusega kaasnevad terviseriskid. Palavaga tuleb tarbida palju vett, viibida võimalikult palju varjus ning kanda peakatet. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult ja füüsilisel pingutusel arvestada krooniliste haigustega.
- Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.
- Uju pigem kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.
- Kanna päästevesti! Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevesti. Ootamatult õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna.
Sel aastal on Eestis veeõnnetustes uppunud juba 14 inimest.
