Tiit Salumäe: advendi- ja jõulutervitus AD 2022

 Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis Ta mähkmetesse
ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Luuka 2, 7

Taas algab advendiaeg ja juhib meid jõuludesse. Sellel aastal tahan pühitseda jõulud Pühal Maal ja olla jõuluõhtul Haapsalu sõpruslinnas Petlemmas. Palvetan selles paigas, kus Maarja tõi ilmale oma esimese poja.

Oleme viimastel aastatel saanud uusi kogemusi – Covid ja nüüd sõda. Harjumuseks saanud stabiilsus ja rahu on vahetunud ebakindluse ja muredega. Maailma ajaloos on ikka toimunud muudatusi. Meie süda tuksub, hingame sisse ja välja, oleme ärkvel ja heidame magama. Meid saadab päeva ja öö rütm, ootame kevadet ja talve, suve ja sügist. Ometi on igal päeval ja aastal uus ootus.

Advendiajal on meil palju tegemist, aga ärgem unustagem – jõulud ei jää kunagi tulemata. Advendi ja jõulude sisu on alati sama. Selles kordumises ongi võlu. Rütm paneb maailmas asjad paika. Tõeline rõõm on see, mis ei kao ka kõige süngemas öös. Taas süütame esimese, teise, kolmanda ja neljanda advendiküünla ja siis ongi jõulud – valgus ja rõõm.

Pidasin oma esimese jõulujutluse Kuusalu kirikus aastal 1970. Ütlesin siis: „Jõulud on kaunid pühad, aga kui me ei lähe ise koos karjastega Petlemma, on nad nagu tehtud jõulud. Keegi on nad meile valmistanud. Keegi tegi piparkoogid, keegi tõi kuuse, keegi laulis jõululaule, keegi luges jõuluevangeeliumi – ja mis kõige kurvem, keegi läks karjastega ilma minuta Petlemma. Me võime saavutada väliselt kirkad ja tujuküllased päevad, võime vägijookidega kruvida oma meeleolu näiliselt kõrgele. Südames aga ei ole kohta jõululapsele. Me ei läinud koos karjastega Petlemma otsima ja leidma Õnnistegijat. Need ei ole aga enam jõulud! Ometi võib pidada jõulusid suurimas vaesuses ja isegi kuulirahe all. See on siis, kui minnakse koos karjastega ja tullakse Jumalale au andes ja Teda kiites. Selle nimel tasub minna otsima. Siis ei ole enam esmatähtsad kingitused ja särav kuusk, vaid hoopis Õnnistegija, kelle leidsime sõimest. Siis võime tunda täielikku jõulurõõmu, kui läheme koos Temaga edasi, seisame risti all ja oleme tunnistajaks ülestõusmisest. Seal muutuvad jõulud täielikuks. Siis on jõulud, mis iial ei lõpe!“

Maarja ja Joosep olid tulnud oma kodulinnast Naatsaretist Juudamaale Petlemma, kuna Joosep oli pärit Taaveti suguvõsast ja pidi rahvaloenduseks päritolupaika minema. Küllap seal oli päris palju rahvast, rohkesti segadust ja saginat. Joosep ja Maarja pidid endale leidma öömaja. Meenutan, et Maarja kihlatud mees Joosep oli oma kodulinnas Naatsaretis lugupeetud meister, aga mitte jõukas mees. Puusepp pidi koos oma lapseootel kihlatuga pikale teekonnale asudes jätma tükiks ajaks oma töö ja kulutama ära ilmselt osa oma säästudest. Petlemma jõudes polnud raha kõige lihtsamagi võõrastemaja jaoks. Tuli leida lihtne ulualune ja see koobas oli sobiv, sest seal oli tõenäoliselt soe. Mõtleme: meie esivanemad tõid oma lapsi ilmale saunas, sest seal oli puhas ja oli sooja vett. Aga oma naist loomade ööbimispaika sünnitama viia ei soovinud meie esivanemad kindlasti. Maarja pidi just taolistes oludes oma poja ilmale tooma…

Sellega ei olnud katsumused veel otsas. Joosep koos oma perega – naise ja vastsündinud imikuga – pidi ennast varjama tagakiusajate eest ning asuma elama võõrale maale, kust nad alles aastaid hiljem said pöörduda tagasi oma koju Naatsaretti. Hea, et Joosep oli puusepp, sest tubli töömees leiab igal pool tööd ja leiba, aga kerge ei olnud ei tema ega Maarja ega ka Jeesuse elu neil aastatel kindlasti mitte. Jeesusel ei olnud kohta siin maailmas ja Ta löödi risti. Jumalale, kes on meile jõuluimena iseennast kinkinud, et meie Tema vaesusest rikkaks saaksime.

Minu pinginaabri ema Laine Sundja kirjutas:

Armastus lihtsana maailma sündis, kusagil Petlemma tallis.
Mõni karjus vaid rõõmu sest tundis, vähestel oli Ta kallis.
Armastus tuli ja näljaseid söötis, viimase pala Ta jagas.
Murtud südameid hellalt ta trööstis, ometi põlati teda.
Armastus täna su kõrval on veel – Jeesus koos sinuga astub.
Peatu, sõber, peatu kord teel. Armastus võta vastu!

Sellel aastal on meie eriliseks palveks jõulurahu ja sõja lõppemine Ukrainas.

Soovin, et võiksid nendel jõuludel tunda tõelist jõulurahu.