„Soo-oo-oome on maailmameister! Ja kes lõi, kes lõi… Sakari Manninen lõi! Ai-ai-ai!” hõiskas soomlaste legendaarne spordikommentaator Antero Mertaranta otse-eetris meelekaotuseelse hüsteeriaga, kui Manninen võidulitri kanadalaste väravavõrku virutas.
Tampere uue jäähalli tribüünidel istunud 13 000 pealtvaatajat paiskusid kui lingust lastult püsti ja huilgasid, käed taeva poole. Peaminister Sanna Marini kaunis naeratus muutus nii laiaks, et ulatus kõrvuni. Hokimehed pildusid aga oma kiivrid, -kepid ja -kindad jääle, mis muutus hetkega nagu jääaja kivikülvi üle elanud Käsmu rannikuks. Väljak oli hokivarustust täis nagu tollane laheäär ekslevaid kive.
Eesti Televisiooni hokistuudios eksperdina viibinud Eesti koondise kapteni Robert Rooba silmades helkis niiske pilk, ta oli kõigest hingest hõimukaaslaste võitu soovinud. Pole ka ime, Soome on meie hokiässale teine kodumaa, kus ta juba lapsest saati hokisaladusi avastas.
mis iba