Nõuanne: kes vastutab, kui liiklusõnnetuse toimus nähtavust piirava kõrge lumevalli tõttu?

Lumised ilmaolud toovad kaasa olukorra, kus tänavate ääres parkivad autod ei paista kokku lükatud lumevallide tagant kohati välja, tekitades nende sõidukite omanikele kindlasti omajagu peavalu. Kes vastutab, kui kõrge lumevall piirab nähtavust ja seetõttu juhtub liiklusõnnetus?

Kui kõrged lumevallid piiravad sõidukijuhi vaatevälja ja põhjustavad seeläbi liiklusõnnetuse, saab lähtuda kaasustest, kus kahju on tekkinud löökaugust läbisõitmisega. Nendes asjades on kohtud korduvalt leidnud, et kahju hüvitamine tee omaniku poolt on põhjendatud, kui löökauk ei olnud korrektselt märgitud, kui kahju saaja ei ole teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid ja kui kahju saaja on tõendanud kahju ulatust – s.t milliseid varuosi tuli õnnetuse tõttu vahetada ja milliseid töid teha.

Seega olukorras, kus lumevall on piiranud sõidukijuhi vaatevälja ja see omakorda on viinud liiklusõnnetuseni, tuleb esmalt tee omaniku vastutuse eeldusena tuvastada tema õigusvastane tegevus (või tegevusetus) ja selle õigusvastasus. Võlaõigusseaduse järgi on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, seega tuleb tuvastada, kas ja millistel tingimustel sätestab seadus tee omanikele kohustuse teid talvistes oludes hooldada.

Ehitusseadustiku § 97 lg 1 järgi tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras nii, et need vastaksid nõuetele ja tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee täpsemad seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega „Tee seisundinõuded“. Selle § 22 lg 1 ja 2 järgi peab linnade, alevite ja alevike piires olema lumevallide vahe teel iga sõiduraja kohta vähemalt 3 meetrit, lumevalli lubatud kõrgus teekatte pinnast mõõdetuna on ristmikel ja ohutussaartel kuni 70 cm. Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ja kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tuleb vastavalt määruse § 3 lg 1 järgi liikluspiirangud tähistada liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik selle sulgema. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele.

Seega juhul, kui vaatevälja piiranud lumevalli kõrgus ületas liiklusõnnetuse ajal 70 cm ja tee omanik ei ole lumevalli tõttu piiratud nähtavusega ristmikku ka liikluskorraldusvahenditega märgistanud, võib sõidukijuhil olla õigus nõuda tee omanikult kahju hüvitamist. Seejuures tuleb kohapeal fikseerida liiklusõnnetuse toimumise asjaolud, sealhulgas lumevalli kõrgus, et võimaliku vaidluse korral oma väiteid tõendada. Kuna liiklusõnnetuse korral on alati mõistlik kohale kutsuda politsei, saab paluda lumevalli kõrgust mõõta politseinikel, kuid äärmisel juhul, kui mingil põhjusel pole võimalik kõrgust mõõtevahendiga mõõta, tasub lumevall üles pildistada nii, et fotol oleks lumevalli kõrval näiteks inimene, kelle pikkust saaks lumevalli kõrguse tuvastamisel aluseks võtta.

Kindlasti tuleb kahju hüvitamise puhul arvestada, et ka sõidukijuhile paneb liiklusseadus kohustuse valida liiklemiseks ilmastikuolusid arvestav kiirus ja tagada manöövri ohutus nii, et see ei takistaks või ohustaks teisi liiklejaid. Kui on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus osaliselt seetõttu, et sõidukijuht rikkus liiklusreegleid, võib kohus kohtuvaidluse korral kahjuhüvitist selle võrra vähendada.

Liina Luht

advokaadibüroo Pallo & Partnerid jurist