Panga küla kogukond kirjutab prokuratuurile, et Vassili Otškalenko ei pääseks vabadusse

Panga küla kogukonnal on peagi valmimas dokument, mis on plaanis edastada kohtule ja prokuratuurile, et lapsi vägistanud ja mõrvanud Vassili Otškalenko ei pääseks vabadusse.

Dokumendile on oodatud kõigi inimeste allkirjad.

Vassili Otškalenko kuritegudest saab lugeda „Panga küla inimesed on oma laste pärast hirmul”.

Esmaspäeva hommikul jõudis ka pöördumine justiitsministrile, kes teeb vanglatele järelvalvet. „Ootame suure huviga, milline on nende poolne põhjendus,” kirjutas Panga küla elanik Reelika Ender sotsiaalmeedias.

Samuti saatsid oma pöördumise ka Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles, kus palusid ministeeriumilt vastust, kuidas nad tagavad elanike turvatunde.

Pöördumise väljavõte:

Kriminaalasja nr. 1-15-318 Vassili Otškalenko osas, kes kannab eluaegset karistust vägistamiste, tapmiskatse ja tapmise eest, juhin tähelepanu erinevatele punktidele:

1. Vassili Otškalenko viidi 2020 aastal üle Tallinna avavanglasse. Toon välja võrdluse 15. november 2019, Tartu kohtumääruse, vangistusseaduse ja täitmisplaani vahel, milles leian vastuolusid:

1.1. Avavanglasse saab üksnes juhul, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik.

Maakohtu hinnangul on Vassili Otškalenko puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei maanda seda piisavalt.

1.2. Võib paigutada kinnipeetavat avavanglasse, kui tema suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi.

Maakohtu hinnangul puudub veendumus, et Vassili Otškalenko võimalik realiseeruv oht, olukorras, kui isik ei suuda seadusekuulekalt oma elu korraldada, on suur ning ähvardavad kuriteod rasked. Kambrikaaslasi valib hoolega, süüdistab vanglat, et vangla teeb temast „katsejänese“, paigutades kambrisse mittesobivaid kambrikaaslasi. Distsiplinaarrikkumised (nüüdseks kustunud) on seotud eelkõige kambris keelatud esemete hoidmisega. Seega ilmneb isiku hoiakutes kalduvus teisi süüdistada ning suutmatus olukorra muutumisele kohaselt reageerida, mis eelpool analüüsitud asjaolusid arvestades suurendab täiendavalt uute kuritegude toimepanemise riski.

1.3. Avavanglasse pääsemise eelduseks on, et kinnipeetav on läbinud vajaliku ravi ja sotsiaalprogrammid ning teinud muud nõutavat, mis tema kuriteoriske vähendab, on kohtumääruses selgelt väljatoodud, et isik ei leia motivatsiooni sotsiaalprogrammide läbimiseks.

1.4. Elamisluba on aluseks avavanglasse saamiseks.

Otškalenko elamisloa taotlus oli 2019 kohtumääruse järgi pooleli.

Arvestades eelolevat võrdlust, on jäänud minule arusaamatuks, kui isik ei ole muutunud 28 aasta jooksul ja paigutati 2020 aastal avavanglasse, siis kuidas on ta muutunud ühe aastaga nii suurel määral, et tema avavanglasse saatmine on olnud õigustatud ning vastavuses seaduste ja määrustega.

2. Käesoleval aastal on Vassili Otškalenko käinud lühivisiitidel Haapsalus kolmel korral. Siinkohal pööran tähelepanu järgmistele asjaoludele:

2.1. Väljasõidule lubatud vang peab sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval end registreerima kohalikus politseiasutuses, mille aadress on väljasõidutunnistusel. Väljasõidutunnistus on väljasõidu ajal vangi isikut tõendavaks dokumendiks.

Kohalike elanike kuulduses on välja tulnud, et Otškalenko ei ole registreerinud end kohalikus politseiasutuses. Pööran sellele tähelepanu, kuna minul ei ole võimalik antud infot kontrollida ja välistada seda, kui kuulujuttu.

2.2. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.

Toetavatest lähedastest on kinnipeetaval kasuisa V. Beloussenko, kes tuli perre siis, kui Otškalenko oli umbes 10-aastane. Sel ajal oli niinimetatud kasuisa 17 aastane (alaealine, vanuse vahe 8 aastat), mis omakorda annab alust pidada antud sugulussidet ebaproportsionaalseks.

2.3. Lühivisiitide keelustamiseks võib vangla taotleda kohtult luba, kui on näha, et vanglaväline suhtlemine või vanglasisene kokkupuutumine teiste kinnipeetavatega võib soodustada uue kuriteo toimepanemist.

2.3.1 On teada, et Beloussenko on jahimees ning omab kodus relvi, mis annab alust kahelda kinnipeetava lühivisiitide külastuskoha tingimuste vastavuses. Ligipääs relvadele on reaalne. Iga terve mõistusega inimene saab aru, et see ei ole normaalne, kui kinnipeetaval, kes on algselt surmamõistetud isikuvastaste kuritegude pärast, omab nüüd ideaalset võimalust ligipääsuks tulirelvadele.

2.3.2 Siin vastab eelpool toodud 1.2. lõik iseloomustusest samuti ohule uutele kuritegude sooritamisele.