Juhtkiri: maal elamise päev

Nädalavahetusel kolmandat korda korraldatud maal elamise päeva nimi kõlab veidi kummaliselt, sest maal elatakse 365 päeva aastas. Suurejoonelise ettevõtmise kodulehelt võib lugeda, et maal elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida sobivat elupaika maal. Korraldajate nimekiri on üsna muljetavaldav, külaliikumisest Kodukant kuni rahandus-, maaelu- ja siseministeeriumini välja.

Kodulehe andmetel ootas tänavu külastajaid 22 valda, kes tutvustasid oma lasteaedu, koole, külamaju, tervise-, kultuuri- ja spordikeskusi ning ettevõtteid. Lisaks lubati infot vabade elukohtade kohta ning infot võimalustest ise endale töökohta luua. Läänemaa omavalitsused, kes esimesel maal elamise päeval püüdsid samuti tutvustada koole-lasteaedu ja omavalitsuse pakutavaid teenuseid, läksid sel aastal teist teed ja rohkem pöörati tähelepanu seltsielule. Ettevõtjad, kes oma äri või tööstust tutvustasid, tegid seda pigem kogemusloo vormis ning silmaringi laiendamise mõttes. Eks seegi ole võimalus maaelu vastu huvi tekitada.

Kas maale elama kutsumist on üldse vaja? Viimased aastad on linnastumisele kõvasti pidurit tõmmanud. Esimese koroonalaine ja sulgemise ajal otsisid paljud linnainimesed üles oma maakodud. Paljud lubasid, et jäävadki nüüd maale, sest võimalik on teha kaugtööd.

Elu maal on keerulisem kui linnas – see nõuab inimeselt rohkem tööd, paremat asjade korraldamise võimet ja rohkelt ettevõtlikkust, sest maal loob inimene endale töökoha sageli ise. Maal on enamasti mikroettevõtted või ongi eestvõtja tööandja ainult iseenesele ja oma perele.

Samas on igasuguse taristu loomine maal mitu korda kallim kui linnas. Nii ootab suur osa Läänemaast kiiret internetti ilmselt veel kaua, kuigi netiühendus on üks kaugtöö eeltingimusi. Maal elamise päeva ühe korraldaja, väljaande Maa Elu lugejatest vastas 52 protsenti küsimusele ühistranspordi kohta, et nende elukohas ilma autota ei saa. Ei saa ka poe ja postipunktita, mis maalt järjest kadumas on.