Valge Daami ajaga konkureerinud Missio- ehk kuulutusnädal juhtis ilmalike asjade kõrvale tähelepanu ka usuelule.
Deviisi „Rõõm vabadusest” all peetud Missio- ehk kuulutusnädalaga märgiti 30 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Missiost. Missio-nädala ettevõtmised ulatusid Läänemaa kõrval ka Pärnumaale. Peeti arvukalt jumalateenistusi, palvusi ja kontserte, oli ka lastelaagreid, palverännakuid, vestlus- ja kinoõhtuid.
Kõike rahvarohkem ettevõtmine oli ilmselt reede õhtul kristlike mootorratturite klubi Gospel Riders Estonia ja Haapsalu motoklubi Müristaja eestvõttel toimunud lipusõit. Paarisaja mootorratturi saatel Haapsalu lossiplatsile jõudnud 30 Eesti lipu ja piduliku tseremooniaga tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva.
Tähelepanuväärne oli reedene misjonikonverents Haapsalu Jaani kirikus. Konverentsi esimeses pooles kõlasid lühiettekanded, pärastlõunane aeg kulus aga rühmatöödele, kus vaimulikud ja koguduste aktiivsemad kaastöölised jagasid oma kogemusi.
„Konverents läks igati korda,” ütles EELK misjonikeskuse juht Leevi Reinaru. „Meie praost saatis kutsed kõigisse tosinasse EELK praostkonda, kutset võtsid kuulda umbes pooled praostkonnad,” lisas ta.
Konverentsil rääkis usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud Liina Kilemit oma religioonisotsioloogiliste uuringute valguses kristliku kuulutuse väljakutsetest. Ta tõi välja kolm peamist kogudustega liitumise põhjust: soovi usu abil põhjendada oma kogemusi ja maailmas toimuvat, kogeda osadust ja teiste inimeste häid eeskujusid ning otsida vastust küsimusele: miks minuga on midagi juhtunud ja kuidas edasi?
mis iseseisvusest te räägite, punased viisnurgaga lipud on nüüd sinise viisnurkadega lipu vastu välja vahetatud. küüditamine käib endise hooga edasi 🙂 säh sulle vabasust
näha on jah mis moodi seda missionitööd seal iraagis liibüas läbi viiakse ja vabasust maale tuuakse.
ei noh – kui seitsmesaja aastase orjaöö läbiviijad on nüüd hakanud vabadusest rääkima, siis tuleb seda äärmeise ettevaatlikusega suhtuma
lugeda seda jama , siis on tunne et see õhk, millega seda jama müüakse saab kunagi ikkagi varsti otsa õnneks