Avalik kiri Lääne-Nigula vallale: rohelist energiat ei tohi toota looduse arvel

Risti ja naaberkülade elanikud läkitasid Lääne-Nigula vallavolikogu liikmete avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu, et Enefit Greeni kavandatav Risti tuulepark kahjustaks elukeskkonda.

Lääne Elu avaldab kirja.

Lääne-Nigula valla missioon on luua elanikele parim arengu- ja elukeskkond, säilitada valla erinevate piirkondade kultuuripärand ja traditsioonid, olla tõhus partner ja arengumootor ettevõtlusele ning läbi võrgustikupõhise lähenemise ja kogukondade koostöö kindlustada valla haldussuutlikkus ja tagada avalikud teenused.

Meil on küsimused vallavolikogule ja vallavalitsusele:

1. Miks on meie vallal vaja Risti, Piirsalu, Seljaküla aladele tuuleparki?
2. Kui palju on otsese mõju alla jäävaid elanikke? Mida teie kujutate ette otsese mõjuna?
3. Kellele see otsest kasu annab?
4. Mitu tuuleparki peab igas vallas/maakonnas olema? Mitmes maakonnas/vallas ei ole veel ühtegi rajatud ja mis põhjustel?
5. Kus on garantii, et tervet 2500 ha ei raiuta lagedaks kogu vajaliku infra (teevõrgustik, kraavitamine kuivenduseks, tuulikualused metsaalal, lisaks alajaama rajamine metsaalale ja 330 alajaama rajamine Ristile jm meile mitteteadaolevad asjaolud) rajamisel?
6. Millised maardlad kavatsetakse avada, laiendada ja luua planeeritava tuulepargi rajamiseks?
7. Kui palju kahjustavad need ümbruskonna loodust ja elanike heaolu?
8. Mis juhtub salvkaevudega ja kes katab otsesed kahjud?
9. Kas inimeste kinnisvara väärtus tõuseb või langeb tuulepargi rajamisega ning kes kahju korvab?
10. Millised tagajärjed on inim- (ja loomade) tervisele, elades tuulikute läheduses?
11. Kui selle aasta lõpul kaob ära subsiidiumite toel taastuvenergiale jaamade rajamise toetus, siis pole see ju Enefit Greenile enam kasumlik?

Annamõisa küla Piirsalu külje alt suretati välja Nõukogude Liidu sõjaväebaasi loomisega elanike välja kihutamisega Annamõisast. Nüüd asub selle külje all kaitseliidu lasketiir, mis on sulgenud võimalused külastada armast Mustjärve, jalutada vabalt Piirsalu jõe käänuliste loogetega mõlemal kaldal, jalutada või ratsutada sobival ajal Piirsalu jõe kõrval kulgeval maalilisel metsateel, sest kaitseväed piiravad pidevalt sellel liikumist, samuti on nende poolt lagastatud männikuala tee ääres, kuigi neil on oma territoorium kindlaks määratud ja seda pole vähe, umbes 60 ha.

Lasketiiru kasutamine toimub praktiliselt igal nädalavahetusel, laskmistega alustatakse juba enne 9.00, seda ka pühapäeva hommikul, arvestamata, et 1 km kaugusel elavad inimesed. Nii on vallaga kokkuleppel ühest küljest piiratud Piirsalu küla territooriumi kasutusvõimalusi.

Praegu eriplaneeringu käigus on kavas piirata teisest küljest Tallinna teletorni kõrguste 17- 30 tuulegeneraatoriga ja sellele vajaliku infrasüsteemi rajamisega elanike elu- ja töötingimusi.

Väike Eesti ei suuda iialgi tagada kogu Euroopa ja maailma rohelist energiat.

2020. aasta taastuvenergia kasutamise eesmärgi (20%) on juba täitnud 11 liikmesriiki 28-st. Need on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Ungari, Rumeenia, Soome ja Rootsi.

Eesti moodustab taastuvenergia ~ 30% energiatootmisest (2018)
Saksamaa ~18%, Soome ~45% , Taani ~36%, Iirimaa ~11%, Suurbritannia ~11% (Eurostat 09.2020)

Roheline versus roheline – kas Eesti mets või maha võetud metsaalale, hävitatud metsaelustiku arvel rajatud tuulegeneraatorid oma ulatuslike tee-, kraavi- ja liinitrassidega?

Ei hävitata ainult puid, vaid linnustik, loomastik, putukad, samblikud ja samblad, taimestik ja seenekohad, sest ei ole võimalik jätkata elu, kui veesooned on katki lõigatud.

Majandus: kuidas mõjub majandusele (loe: töökohad), sh põllumajandusele tuulte suurenemine, sest lagedatel aladel on ju loogiliselt tuul suurem kui metsas?

Laheotsa OÜ põldudel oli juba sel kevadel suur saagikaotus, rääkimata sellest, kui veel metsa maha raiutakse. Põhjus lihtne – tuul tekitas liivatormi, mis lõikas väikeste taimede pealsed maha ja saaki sealt ei tule. Sealsed põllumaad on muidu väga saagirikkad.

Majanduslikus mõttes on see häving ja ei mõjuta mitte ainult meie valla töötajaid, vaid ka naabervalla omi.

Põder võib käia igal pool, ta käib ka linnas ja kindlasti võib ta käia ka tuuliku all, aga ta ei ela seal, tema elupaik on hävitatud. Hunt käib ka koduhoovis, aga ta ei ela seal, vaid ikka metsas.

Mets ei ole 1 ha tukk, kus kasvab mõni puu. Tänapäeval on kombeks pidada metsaks lihtsalt 1,30 m võpsikut, olgu see või pajuvõsa. Kas te olete neid märganud – enamik Eesti metsast näeb mõne aasta pärast selline välja?! Või mitte?

Üks keskkonnaspetsialist ütles õigesti: kui metsaärikad on otsustajate ringis nõukogudes jm, siis meil ei olegi muud, kui et mets hävitatakse jõuliselt.

Üht rohelist vahetada teise vastu on vale. Tuulepark ei kaalu üles metsalooduse hävitamist suurel alal. See on üks kooslus, mitte lego, mille tükid võid laiali puistata ja pärast jälle tervikuna kokku laduda. Looduses need asjad nii ei toimi.

Mõju veesüsteemidele: kraavide ja mastide vundamentide rajamisega kaasnevad suured veesoonte kahjustused. Seda näeme Salajõe küla näitel, kes võitlevad lõputut võitlust kaevandaja ja vallaga. Kas loome järgmise pretsedendi?

Ei ole teada, kui sügavad puurimised tuleb ette võtta, et savise aluspinnaga sooderikkale alale rajada mastaapne tuulepark, mis ka püsti seisaks ja kuidas see mõjutab piirkonna salvkaevude veekvaliteeti ja üldse vee kättesaadavust.

Hajaasustusprogrammis ei kvalifitseeru taotlejana enamik meie piirkonna inimesi – Lääne-Nigula vallas hajaasustuse programmiga toetust taotlevate isikute eelistatud sihtrühmaks on vähemalt ühe alaealise (kaasa arvatud 2020. aastal sündiv laps ja 18-aastane isik) lapsega perekond ja puuetega isikud. Ja kui ka kõik püüakski sealt toetust taotleda, ei jätkuks kõigile raha ning paljudel ei ole ka omaosaluseks vajalikku summat.

Siit ka küsimus, kas vald on kaardistanud salvkaevud nii oma elanike kui ka suvitajate osas, sest ka suvitajast võiks parimal juhul saada püsielanik kui teda just minema ei hirmuta praegune tuulepargi eriplaneering.

Merepargi visuaalne pilt paistab elanikele ühest küljest, maastikule rajades näeb visuaalset pilti 360 kraadi, see häirib elanikke igast küljest. Mere peal ei ela inimesi, nad viibivad seal mõnda aega. Kas sellele on mõeldud, kui palju loodusväärtust hävitatakse metsaalale tuuleparki rajades ja kui palju merre – kas seda on võrreldud?

Kui tuulegeneraator põlema peaks minema, nagu juhtus Viru-Nigulas, siis kuidas põleng mõjub metsas ja kuidas merel? Millised ja kellele on kahjustused?

Jah, enamik meist sõidab ringi nii Eestis kui ka maailmas ja märkab tuuleparke, aga enamik meist ei ela tuulepargis! Teil, otsustajatel, ei ole seda kogemust. Üks näide on meie vallas olemas – Aulepa tuulepark Aulepa külas, mis krigiseb, ägiseb, varjutab, häirib.

Oleme algatanud petitsiooniplatvormil allkirjade kogumise lingil, samuti kogume allkirju mitmetes piirkondades meie vallas. Kes soovib looduse ja elanike kaitseks allkirja anda, võtke palun ühendust.

Tuulepargi töörühmas on seni osalenud juba paljude külade inimesed – Seljaküla, Risti, Piirsalu, Kuke, Kuijõe. Aina enam on selgunud, kui vähe inimesed tegelikust olukorrast ja tulevikumuutustest infot on saanud. Uurige palun ja tehke endale selgeks, mis tuulepargi rajamine kaasa toob, mida on meil kõigil konkreetselt võita ja kaotada.

Lõpuks küsimus, kellel on ambitsioon kinnitada volikogu otsusena Euroopa Liidu kõrgeima, 290 m kõrguste tuulegeneraatoritega 17–30 tuugeniga tuulepargi rajamine inimeste elukeskkonda – sest ka mets on meie elukeskkond – koos Ristile rajatava 330 kV alajaama rajamisega, mis on umbes 3 korda võimsam Ristil asuvast 110 kV alajaamast? Muidugi on veel küsimus, kelle õuele see suur alajaam kõige lähemale tuleb.

Kirjas on kontaktisikuks märgitud Piirsalu küla seltsi juht Lea Lai.