Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas käis täna Läänemaal, et arutada Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna järgmiste aastate prioriteete, mis vajavad koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Ennelõunal kohtus Aas Lääne-Nigula vallavalituses vallavanema Mikk Lõhmuse ja volikogu esimehe Neeme Suured ning Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmoga. Aas sai ülevaate tehtust ja ka probleemidest, mis takistavad piirkonna arenemist.
„Rääkisime Taavi Aasaga investeeringutest riigi teedesse nagu mustkatete ehitused, liiklusohtlike kohtade lahendamine. Meil on mureks olnud näiteks Soolu teelõik ja Hara tee,“ tõi Lõhmus näite.
Teine olulisem teema oli tuulepargid. „Meie sõnum on see, et tuuleparke tuleks rajada üleriigilise eriplaneeringu alusel, mitte igas omavalitsuses jupi kaupa, sest sel viisil terviklikku tulemust ei saa,“ rääkis Lõhmus. Ta lisas, et praegu Risti kanti planeeritava tuulepargiga on ilmnenud juba mitmeid probleeme. „Küsimärke on nii palju, et me väga tõsiselt kaalume planeeringu menetlemise peatamist,“ ütles Lõhmus.
Aas oli järjekorras vähemalt kolmas majandusminister, kellele edastati sõnum, et Paliveres ei ole tootmise arendamiseks piisavat elektrivõimsust. „Praegu on seal 35 kilovatine liin ja selle võimsus on ammendunud, seal tegutsevad ettevõtted areneda ja laieneda enam ei saa. Oleks vaja ehitada Haapsalust või Taeblast Palivereni 110 kilovatine liin, aga see on nii suur investeering, et käib Imatral üle jõu,“ sedastas Lõhmus.
Vallavanem nentis, et sama teemat on üritatud MKMile serveerida juba aastaid, sest kohaliku tööstuse areng on takistatud. „Aga see on meile eluliselt oluline.“
Räägiti ka Noarootsi sillast, raudteest ja üürimajade programmist.
Lisaks tuli jutuks uue, liikuvusameti moodustamine. Lõhmuse sõnul on asjaajamises maanteeametiga juba praegu bürokraatiat nii palju, et väikeste projektide ettevalmistav paberitöö võtab aega pool aastat. Vallavanema sõnul tuleks kindlasti vältida seda, et mitut valdkonda ühendavas kobarametis need protsessid veelgi sügavamale bürokraatiasse ei upuks.
Minister Aasal olid vallajuhtidele ka mõned head uudised.
„Järgmisel aastal on plaanis investeeringud selle piirkonna teedesse. Teemad, mis jäid murekohana kõlama, on kergliiklusteed ja kiire internet, mis on Läänemaal valdav mure. Selle teema ma võtan küll oma majja kaasa,“ ütles Aas.
Kergliiklusteede ehitamiseks on aga järgmisel aastal oodata vastavat rahastamismeedet.
Taeblast sõitis Aas koos Lõhmuse ja Suurega Linnamäele. Sealse arenguseltsi majas võttis neid vastu Koit Uus, kes andis ministrile ülevaate Linnamäe arengust, plaanidest ja murekohtadest. Samuti tutvustati Aasale Linnamäe üürimaja.
„Väga vahva koht! Väga kiiresti arenev koht,“ kiitis Aas pärast kohtumisi. „Ja muidugi Linnamäe – kui on üks selline inimene, kes võtab kogukonda vedada, siis tõmbab ta enda järel kõik käima,“ lisas ta.
Haapsalus kohtus Aas linnapea Urmas Suklese ja aselinnapeade Innar Mäesalu, Helen Rammu ning Tõnu Parbusega.
Haapsaluga seoses oli kohtumise peamisteks teemadeks Haapsalu raudtee taastamine ja teede-ehitus.
Räägiti Posti ja Metsa tänava remondist ning maapiirkonna teedest, kuid Aasa päevakava üks punkte on ka vaadata üle Lihula maantee koos viaduktiga, sest mõlemad vajavad rekonstrueerimist.
“Tegemist on transiitteega ja kui järgmisel aastal vastav toetusprogramm edasi läheb, taotleme kindlasti toetust,” ütles Sukles.
Lihula maantee remonstrueerimine toimuks kahes etapis – esimene lõik Jaama tänava ristist kuni viaduktini ja järgmiseks viadukt. Mõlema lõigu maksumuseks on umbes miljon eurot.
Järgmiste teedeinvesteeringutena on kavas Tamme, Raudtee ja Tööstuse tänava ning Pullapää tee rekonstrueerimine.
“Paberit selle kohta veel ei ole, aga saime suulise kinnituse, et meie taotlus on rahuldatud, varsti saame ka paberi rahanumbritega. 2022. aastal peaks algama Tamme ja Raudtee tänava rekonstrueerimine, pärast seda ka Tööstuse tänav ja Pullapää tee,” rääkis Sukles.
Arutati ka Jõõdre ja Herjava kergliiklustee ehitust.
“Väga tore visiit oli,” ütles Sukles.
Arutati ka turismi olukorda. “Ajad on keerulised, aga need tuleb üle elada,” nentis Sukles.
Fotod: Arvo Tarmula
“Praegu on seal 35 kilovatine liin” – WHAAT???==)))
Tundub, et Suur ja Lõhmus tahavad enda käsi puhtaks pesta tuulepargist ja hea on lükata riigile, et riik taas üle sõidaks, nagu 330 kW elektriliinifa. Siin peab lõppema Suure ja Lõhmuse valitsemine! Inimesed olge ometi arukad ja targad.
risti ja noarootsi sillad oleks hea investeering, kui saaks veel ka silla vormsi ja kui saaks mõne silla veel kuhugi, näiteks üle sortsi soo, linnast ümbersõitu pole aga vaja, saastatud õhuga harjunud linnakodanikele võib see äkiline muutus nende tervisele mõjuda laastavalt.
paari põlve silmad seda ilusat muinasloo teoks saamist ei näe kindlasti, pole mõtet niiväga erutuda.
Jaa, 35 kilovatine liin on tõesti väike ja ka 110 kilovatine liin on väikese võimsusega, aga kui ehitataks 110 kilovoldine liin, siis sel oleks juba jumet.
Huvitav, kas sm.sukles tutvustas ka plaani maha võtta nõik puud, mis rahakülvile ette jäävad? Ja mida arvas Härra???
Selle kiidaks härra kohe heaks,kõik maha ja elektrijaama katlasse !
järjekordne katse keskerakonna kinnistamiseks Läänemaal. Keskerakond tuleb päris julmalt mõisahärra mängumaale, kasutades ära , et Lõhmus oli usin Savisaare jünger ja Karilaid- Sukles liin töötab aastaid juba õlitatult. Mida võtab ette Kaja Kallas Suklesega, kes on reetnud näotult oma erakonna? Ainult küsimused.
asendatakse sm. laululuige innovaatiliste rahapuudega, mis annavad 4 korda aastas saaki