Hannes Rumm: pandeemia muutis meie tööviisi jäävalt

Kõik me loodame, et kui pandeemia lõpuks möödub, siis naaseme vana hea harjumuspärase elu juurde.

Ent vähemalt ühes valdkonnas on pandeemia põhjustanud nii suuri muutusi, et need jäävad kestma ning mõjutavad pooli Eesti elanikke. Kui CV-Online korraldas pärast eriolukorra lõppu küsitluse, siis vastasid pooled inimesed, et nad ei taha tulevikus täisajaga kontorisse naasta ning soovivad hakata oma tööaega kontori ja kaugtöö vahel jagama.

Kuulasin sel nädalal kahe suurfirma personalijuhi kirjeldusi sellest, kuidas sajad nende kolleegid leidsid end kevadel eriolukorra ajal ootamatult kodutöölt. Raskustest hoolimata said need inimesed oma tööga hakkama nii, et sajad tuhanded telekommunikatsioonifirma Elisa ning kindlustusseltsi Ergo kliendid olid heal tasemel teenindatud.

Elisas pakuti töötajatele kaugtöö võimalust juba ammu enne pandeemia puhkemist ning seal ollakse sellega harjunud. Seepärast võrdles Elisa personalijuht Kaija Teemägi praegust kohati ülioptimistlikku suhtumist kaugtöösse armumisega.

„Praegu toimib paljudes organisatsioonides kaugtöö suhtes armumisperiood, aga nagu me teame, läheb armumine igas suhtes varem või hiljem üle,” selgitas Teemägi. „Suhtumises kaugtöösse on vaja leida tasakaal. Meie Elisas oleme kaugtööga jäänud headeks sõpradeks.”

Siinkohal peabki täpsustama, et kõiki töid ei saa distantsilt teha. Elisa ümmarguselt 1000 töötajast pidi viiendik ka eriolukorra ajal tööd tegema eesliinil ehk klientidega vahetult suheldes.

Eesti kogemusi kinnitas äsja maailma üks mõjukamaid ajakirju Economist, pannes ülevaateartiklile kaugtööst pealkirjaks: „Covid-19 on tööharjumusi radikaalselt muutnud”. Kogu arenenud maailmas soovivad paljud ootamatult kaugtöö kogemuse omandanud inimesed hakata oma aega kontori ja kodukontori vahel paindlikult jagama.

Nagu ikka, tekitab uus asi kirglikke vaidlusi, vastakad on ka trende loovate üleilmsete suurfirmade suhtumised. Twitteri juhi Jack Dorsey arvates võivad tema firma töötajad „igaveseks ajaks” koju tööle jääda. Teise viimasel kümnendil kogu maailmas üliedukalt kliente võitnud Netflixi asutaja Reed Hastings on aga veendunud, et kodutöö on läbinisti halb.

Uudisteagentuur Bloomberg ei sunni inimesi kontorisse tööle tulema, aga maksab nädalas 75 naela lisaraha neile Londonis asuvatele töötajatele, kes nõustuvad tööd kontoris tegema. Bloomberg ning veel paljud firmad ja ametiasutused on veendunud, et parimad lahendused sünnivad vahetult suhtlevate inimeste koostöös.

Neile vastanduvad kaugtöö eelistest innustunud organisatsioonid ja inimesed. Miks inimesed tahavad kodus töötada? Mida suurem linn, seda kauem aega kulutavad inimesed töölesõitmise peale. Paljudele inimestele käib suurtes kontorites töötamine närvidele, sest nad vajavad efektiivseks töötamiseks vaikust ja rahu.

Kodutöö üks pluss võib olla ka see, et keset päeva võib paar tundi sporti teha või koeraga jalutada. Aga see pluss võib muutuda miinuseks, sest kodutöö oli piin nende vanemate jaoks, kes eriolukorra ajal pidid korraga tegema tööd, olema koolilapsele koduõpetaja ning mängima muidu lasteaias käiva põnniga.

Firmadele pakub kaugtöö uusi võimalusi kulude kokkuhoiuks. Kui hirmkallist büroopinda on vähem vaja, siis annab see arvestatava kokkuhoiu.
Ühendkuningriigi statistikaamet ennustas juba aasta tagasi, et 2020. aasta lõpuks teevad tänu töö iseloomu muutumisele ning tehnoloogiliste lahenduste kiirele arengule vähemalt osaliselt kaugtööd pooled inglased. Pandeemia kiirendas niigi üha laiemalt leviva kaugtöö arengut tohutult.

Üks Covid-19 püsima jäävatest mõjudest kogu arenenud maailma jaoks on suur muutus tööharjumustes. Töö tegemise viisid muutuvad palju paindlikumaks, lähtudes nii inimeste kui ka tööandjate huvidest.

Kui seni tahtis enamik tööandjaid, et inimesed oleksid nende pideva kontrolli all, siis nüüd muutub valdavaks suhtumine, mille sõnastas ühe Eesti suurfirma personalijuht: „Vahet pole, kus ja millisel kellaajal inimene oma tööd teeb. Oluline on, et õigeks ajaks on töö korralikult tehtud!”