Kui uskuda aktsiaturgude võimesse tulevikku ette näha, siis on tunneli lõpus paistmas
valgus. Turgude hiljutine hinnaralli näib põhinevat usul, et koroonakriis on peagi selja
taga. Nii meditsiini- kui majanduseksperdid ei kipu selle ennustusega aga nõustuma.
Finantsturud kipuvad olema paanilised, volatiilsed ja äärmuslikud, ent pikas vaates
suudab nende liikumine alati reaalmajandust edestada. Seetõttu ei saa kuidagi mööda
vaadata sellest, mis finantsturgudel on viimase kahe nädala jooksul aset leidnud.
Varasem paanika on asendunud (ennatliku?) optimismilainega, mille tulemusel on
võrreldes märtsikuu kõige madalama tasemega teinud USA S&P 500 indeks 23% tõusu
ja Euroopa STOXX600 kerkinud madalpunktist 17% kõrgemale. Millel küll säärane
optimism põhineb?
Võimalikke põhjuseid on kaks – ühelt poolt usk, et viirusest saadakse varsti võitu, kuid
teisalt arvamus, et olgu olukord kui hull tahes, suudavad valitsused keskpankade abil end
sellest lõpuks „välja kulutada“. Viimased päevad on saatnud tõesti positiivseid signaale.
Kuigi Covid-19 haigestunute arv kasvab endiselt, siis on uute nakatumiste kasv
aeglustumas nii Euroopas kui Ühendriikides. Näiteks haiguse epitsentris Itaalias on uute
juhtumite arv päevas langenud 6000 juhtumi juurest 3-4 tuhandeni ja surmade arv 1000
lähedalt 500ni. Ühendriikides on langus olnud tagasihoidlikum, kuid ka seal on uute
juhtumite arv languses. Kui lisada sellele juurde müstilisedsummad, mida valitsused on
lubanudkriisist löögi saanud majanduste taastamiseks kulutada, on turuosalised teinud
järelduse, et käes on aeg jälle aktsiaid ostma hakata.
Aktsiaturge rõõmustas sel nädalal ka üks märgiline sündmus – pärast pea kolmekuust karantiini avanes maailmale lõpuks haiguse algkolle, Wuhan’i linn. Kuigi mõningad
piirangud jäävadlinnas kehtima ka edaspidi, avanes paljudel linnas lõksus olnud inimestel
viimaks võimalus sealt lahkuda.
Aina julgemalt räägitakse piirangute leevendamisest ka Euroopas. Esimeste riikidena on reaalseid samme selles suunas astumas Taani, Austria ja Tšehhi, kuidas lisaks neile on sarnaseid väljumisplaane asunud koostama ka mitmed teised, sh Eesti. Kõige kaugeleulatuvam on naasmine kriisieelsesse olukorda Taanis, mis lubab lasteaiad ja algkoolid avada juba 15. aprillist. Haridusasutuste avamine on oluline eelkõige just seetõttu, et see võimaldab tööle naasta lapsevanematel, kes seni on pidanud kodus järeltulijate eest hoolitsema.
Koolide ja lasteaeda sulgemine on olnud ka ekspertide poolt üks enim kritiseeritud meetmetest, kuna nende mõju viiruse levikule on küllalt väike, võrreldes sellest sündiva kahjuga.Ülejäänud piirangud jäävad Taanis kehtima siiski vähemalt 10. maini. Tšehhi ja Austria leevendavad samal ajal piiranguid kauplustele, mis tohivad eriolukorras avatud olla, lubades uksed avada näiteks ehitus- ja aianduspoodidel. Kui Tšehhis osa poodidest juba avati, siis Austrias juhtub see pärast lihavõttepühade lõppu.
Vaatamata mitmetele positiivsetele uudistele, tundub tänane finantsturgude optimism ennatlikuna. Paljude analüütikute hinnangul on tegu nö „karuturu-ralliga“, kus suurele langusele järgneb ajutine tõus vaid selleks, et aktsiaindeksid saaksid kukkuda veelgi sügavamale. Arvaku finantsturud, mis tahes, kuid „päris“majanduse kiire taastumine näib endiselt rohkem kui ebatõenäoline. Nagu tõdevad ettevõtjad, oli 2008-2009. aasta finantskriis täiesti talutav võrreldes olukorraga, kus hakkama tuleb saada nullkäibega.
Isegi juhul, kui valitsuste abimeetmed suudavad suurema osa muidu vältimatutest pankrottidest ära hoida, ei taastu nõudlus päevapealt. Lisaks aeglaselt taanduvale hirmule viiruse ees, on paljud inimesed kaotanud oma sissetuleku ja säästud. Seetõttu võtab kriisieelse kogunõudluse taastamine aastaid, mitte kuid. Oma aja võtab purunenud tarneahelate lappimine ja vaevalt, et päris kriisieelne olukord selles vallas taastubki.
Lisaks on ettevõtted olnud sunnitud kriisi ajal elus püsimiseks suurendama oma laenukoormust, mis hoiab edaspidi tagasi nende võimekust teha uusi investeeringuid.
Lisaks reaalmajanduse karmile igapäevale, kipuvad optimistid mööda vaatama viroloogide üsna ühesest sõnumist, et Covid-19 on tulnud selleks, et jääda. See tähendab, et haigestumine võib ühel hetkel taas suurenema hakata ja piirangud uuesti jõustuda. Juba praegu näeme vaadet tulevikule Aasias, kus viirus on tegemas „comeback’i“.
Oht, et nakkus haigusest vabanenud riiki tagasi „imporditakse“ on sedavõrd suur, et täna on väga raske näha aega, mil saame jälle vabalt reisida. Näiteks on teisi piiranguid leevendava Austria riigikantsler Sebastian Kurz viidanud, et puhkus välismaal on välistatud kuni vaktsiini avastamiseni. See võib tänase teadmise põhjal juhtuda aga pigem aastate, kui kuude pärast.
