Teise pensionisamba reform või lõhkumine, mille valitsus eeloleval nädalal riigikogus läbi surub, toob kaasa suure muudatuse Eesti senises sotsiaalkindlustussüsteemis. Ratsionaalsete argumentidega selle muutuse mõju hinnata pole võimalik, sest tegelikult analüütikud ei suuda kuigi täpselt pikaajaliselt prognoosida majanduse käekäiku ega sissetulekute suurust.
Valitsuse kavandatud muudatust võib nimetada nii reformiks kui ka pensionisamba lõhkumiseks. Kõik sõltub arvaja usust ja vaatekohast. Kes usub valitsusse, arvab, et tegu on reformiga, kes aga usub opositsiooni, arvab, et tegu on lõhkumisega.
Reformiks on muutusi palju nimetada, sest reform eeldab seda, et pensionisüsteemis muutuks midagi, aga paraku seda ei juhtu. Ainus muutus on see, et edaspidi pole teine pensionisammas kohustuslik. Põhimõtteline muutus see ei ole, sest pensionisüsteem jääb endiseks. Inimese vanaduspõlve kindlustamise põhiraskus jääb riiklikule vanaduspensionile ehk esimesele sambale.
Nii et reformiga tegu ei ole. Kas tegu on lõhkumisega? Nii ja naa. Lõhkuv on see, et inimsed võivad oma pensionivara välja võtta ja ära kulutada. Kahtlemata õnnestub kellelegi oma pensionivara edukalt investeerida ja suurt tulu teenida, aga tõenäoliselt on rohkem neid, kes oma pensionivara kulutavad tarbimiseks. Mis käes, see mingu, küll vanadusele jõuab mõelda.
Teise pensionisamaba reform pole reform ka seetõttu, et ühtki praeguse pensionisüsteemi probleemi see ei lahenda. Eesti pensionisüsteem on endiselt liiga ebavõrdne, pensionisammaste korraldus ainult kasvatab ebavõdsust. See pole hea. Teise pensionisamba süsteem on kulukas, veelgi kulukam on kindlustusosakute põhimõttele üles ehitatud välja maksete korraldus. Selline korraldus sobib väga jõukatele inimestele. Neid on aga vähe. Ehk iga viies pensionikoguja.
Tuleks avalikult tunnistada,et selle samba loomine oli kuritegu väiksepalgaliste suhtes.Kõrgepalgalistele ja fondihalduritele oli aga eriti tulukas.Sest tänaseks on üle 50% sambas hoitavatest vahenditest 20% inimeste oma ja ülejäänud 80% inimestest omavad alla 50% .
Paneme nüüd siia juurde veel hallipäise Veerpalu reklaami palmi all …….
OK arutlus, aga imelikud osapooled on jutus. Muidu see raha, mis välja võetakse jõuab suurema tõenäosusega kohalikku majandusse ja selle jaoks ju säästud ongi, et neid suurema või väiksema ringiga või otse investeerida.
Mina ootan, et saaks oma raha kiiremini käsutada.
Seda on meile veel vaja, et riikaks saada – iga kuu, kohustuslikus korras, igalt ninalt 100 EUR Eesti Lotole. Kes teab, võib-olla saab isegi rohkem tagasi kui fondidest.
20000 sambas ja iga kuu saan sellest 50 kätte.Miks ma pean sellega nõustuma??
Ei peagi nõustuma, aga ,kes seda meie käest küsib.Võtavad seaduse vastu ja ongi asi tehtud- Raha, mis omas taskus on sinu oma, see, mis fondis v. pangas on siis sinu kui oled selle kätte saanud, mitte enne.
pole sealt midagi suurt saada , kõik on läinud juba targemate onude taskusse ……
Huvitav!? Mul oli 6000€ sambas ja iga kuu saan 45 kätte. Väga rahul!
Miks sa valetad?
Noor penskar ei valeta. Sellised on praegu reeglid. Kindlustusselts võtab kuludeks ca 45% fondi maksumusest. Aga sellest ei sõnagi. Jahutakse ainult selle ümber, mis tehakse fondist väljavõetava rahaga. Mul kohe pensioniaeg käes, fondis 25000, aga kümneks aastaks pakutakse mulle 115 eurot kuus. Arvuta ja sa näed, et jutt õige. Kahjuks üritatakse lappida riigieelarvet, mitte ei mõelda kogu süsteemi toimimise peale. Praeguses olukorras EKRE,KE ja IL minult häält ei saa, mida nad loodavad.