Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördus käesoleval nädalal õiguskantsler Ülle Madise poole seoses lindude hukkumisega kevadsuviste metsaraiete käigus ning puudustega lindude kaitseks ette nähtud õigusnormides või nende rakendamises asjakohaste asutuste poolt.
Ehkki Looduskaitseseadus (§ 55 lg 61) keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlikku hävitamist ja pesitsevate lindude häirimist, väljastab Keskkonnaamet metsateatisi, mille alusel saab raietöid seaduslikult läbi viia ka lindude ja loomade pesitsusajal.
Kodanikuühendus palub õiguskantslerilt selgitusi, milliseid meetmeid peab riik tarvitusele võtma, et LKS § 55 lg 61 muutuks metsa majandamisel reaalselt rakendatavaks. Samuti soovitakse teada, kas olukord, kus Looduskaitseseaduse linnukaitselisi sätteid ei ole võimalik vastavate normide puudumise tõttu rakendada, on kooskõlas põhiseadusega.
Aprilli alguses tegi Eesti Metsa Abiks koos Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Loomade eestkoste organisatsiooniga Loomus Keskkonnaministeeriumile ettepaneku, et vastutava ministri kohase määrusega (Metsaseaduse §40 lg 10) piirataks loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, kaitsmaks loomi ja linde häirimise ning hukkumise eest. Pöördumisega on praeguseks liitunud Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center), Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), kliimaliikumine Climate Save Estonia (CSE), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Rakendusökoloogia Keskus, Leedu metsakaitseühendus Gyvas Miškas ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI).
15. aprilliks kutsus Keskkonnaministeerium raierahu ette pannud organisatsioonid ning vastuhäält tõstnud Erametsaliidu, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu, talupidajate keskliidu ja Eesti põllumajandus-kaubandus koja tunniajalisele arutelule. Paraku polnud kohtumisel sisulist tulemust ja hetkel valitseb metsas endiselt olukord, kus raied lähevad otsesesse vastuollu Looduskaitseseadusega, mis pesitsevate lindude tahtlikku häirimist, nende pesade lõhkumist ja poegade hävitamist keelab.
Raierahu vajalikkusest loe lähemalt siit.
Toetades üldist lindude- ja loomade sigimis- ja pesitsusaegset raierahu saab allkirjastada samasisulise pöördumise siin.
Muidugi need tibid (ei ole solvav termin, lihtsalt noort sõnakat naist pean silmas) kes elus tootvat tööd põle teinud oma nõudmiste trummipõrinaga teevad tihti rohkem kahju oma üritusele kui kasu. Aga kas esivanemate looduse austus ja põhimõtted on siis meil nüüd lõplikult maha maetud?
Kas argument, et vähemalt keskmine palk olgu olla on selleks piisav? Meil liisingud tahtvad maksmist ja kontorirahvas kes tahab hästi elada? Mis meiega nüüd siis on juhtunud (iseseisvuse kolmandal aastakümnel), et oleme sotsialistlikumalt häälestatud kui nõuka ajal?
Ega siin pole vaielda midagi! EMA peab selleks ajaks, kui soovivad nn. raierahu, maksma kõigile metsameestele vabariigi keskmist palka, metsafirmadele aga möödunud perioodi keskmist tulu, et ka nende firmade kontorirahvas vabariigi keskmist palka teeniksid. Ja ongi rahu majas. Millest EMA maksab? Eks ikka liikme tasust, mida need liikmed peavad niipalju maksma, et jätkuks!
Kuulge,ükskord tuleb teil leppida tõsiasjaga, et nagunii ei ole selline massiline raie igavesti tööd kindlustav, sest mets saab lihtsalt otsa (raieküps mets). parem võtke juba aegsasti arutusele kuidas edaspidi elatist teenida ja oma kontoripersonali tõmmake koomale ,mitte ärge unistage mingist keskmisest palgast. RAIERAHU on aga kindlasti vajalik, sest kes teile on andnud õiguse tappa lapsi( Lindude pojad ju on nende lapsed) Elan metsade keskel,kuhu asusin 30aastat tagasi,tubli 2/3 metsadest on lageraieks läinud,seoses sellega on ka lindude sidinat-sädinat tunduvalt vähem kui enne. Aitab massilisest hävitamisest.Kõik kontoritöötajad istutagu nüüd järgmised aastakümned metsa ja saabki pere leiva lauale.