Reformierakond võttis võidu. Nii on see läinud neli korda järjest alates 2007. aasta riigikogu valimistest. Üllatus on aga oravate sedavõrd suur edu. 34 kohta riigikogus pole taasiseseisvumise järel suutnud saavutada ükski erakond. 1995 sai Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valimisliit 41 kohta, aga see jagunes mitme partei vahel.
Reformierakonna mäekõrguse võidu esimene põhjus on valimissüsteemi eripära, mis võimendab künnise taha jäänud erakondade arvel võitja kohtade arvu. Eesti 200 kogus 4,5, rohelised 1,8 ja Vabaerakond 1,2 protsenti toetust. Kokku jäi 9,1 protsenti häältest valimiskünnise taha. Teine põhjus on kahtlemata peamise konkurendi Keskerakonna nõrkus. Kaja Kallase enam kui 20 000 häält ja Jüri Ratase kaks korda väiksem häältesaak võtab praeguse peaministripartei kaotuse kujundlikult kokku.
Lääne-Eesti oli üks väheseid piirkondi, kus Keskerakond suutis toetust kasvatada. Nelja aastaga kasvas toetus 13-lt 18-le protsendile. See on aga üpris väike võidurõõm, sest EKRE kasvatas meie ringkonnas toetust peaaegu kaks korda, tõustes siin suuruselt teiseks poliitiliseks jõuks. Unistus eestlasi ühendavast rahvuslusest on EKRE juhtide poolt osavalt valijateni viidud. EKRE rahvusluse juurde kuuluvad küll solvangud rahvusvähemuste, seksuaalvähemuste ja naiste aadressil. Viimased muudavad suuruselt kolmanda jõu riigikogus vähemalt esialgu valitsuskõlbmatuks.
Nende valimiste suurim kaotaja on sotsiaaldemokraatlik erakond. Lääne-Eestist on see partei viimastel kordadel saatnud esindaja riigikokku, seekord mitte. Sotsid võtsid riski, kui seadsid ringkonna esinumbriks Saaremaa vallavanema Madis Kallase, ning põrusid.
Eesti saab peatselt oma esimese naispeaministri. Reformierakond võitis, sest pakkus valijatele ühe usutava unistuse: me kõik saame ühel ilusal päeval rikkaks. Keegi ei taha olla alampalka saav lihttööline, kellele Keskerakond lubab mõnekümneeurost maksusoodustust. Tahame olla jõukad. Nüüd tuleb Kaja Kallasel lubadus teoks teha.
Peaasi et EKRE ei võitnud.
Hoia Jumal Eestit. Hakkab jälle peenhäälestuse aeg.
RE valimisvõidus olin kindel juba enne valimisi, KE tõestas kahe aastaga, et nad riigijuhtimisega toime ei tule ja see oli vesi RE-le. Rahvas on rääkinud ja seda tuleb alustada, kes sa valimas ei käinud hoia oma mokk heaga maas, sul pole õigust kriitikaks, kui sa ei ole oma kodaniku kohust täitnud.
Regioonid ei huvita valijat. Väikeerakonnad kes rajasid oma kampaania regionaalpoliitikale põrusid täiesti. Reform tegi suurepärast poliittehnoloogiat, vanad patud (Danske rahapesu, Tallinna sadama laevapistised, rääkimata R-hooldustest, kilekotijooksust, VEB fondidest jne) varjutati Kaja Kallase nimelise viigilehega. Kaks aastat on valija mälule juba ületamatult pikk periood. Uus seitsmeteistkümnik võib alata. Materdame mõnuga väikeseid suusa-sulisid ja kiidame rikkaid ja ilusaid…Sellised me olemegi.
Selle jutuga, et saame rikkaks on hullutatud aastakümneid. Rikkaks pole Eesti saanud. Eesti on inimestest tühjaks jooksnud. Aga meepoti lõhnast joovastujaid ikka leidub. Loodan, et Kallas veel peaministriks ei saa. Regioonidele oleks see kahjulik.