Lääne Elu juhtkiri matab maha läänlaste lootuse saada oma kohalik esindaja parlamenti. Siiski ei tasu tähelepanuta jätta asjaolu, et kogu ennustus toetub valimisnimekirjade positsioonidele. Tuginedes varasematele valimistele ei ole midagi eriskummalist, kui valimisõhtul jaotuvad nimekirjade positsioonide järjekorrad sootuks ümber reaalsete valimistulemuste põhjal.
Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et riigikogu valimiste tulemuse otsustavad siiski valijad. Erakondade üldnimekirjade asetuse alusel jagatakse küll kompensatsioonimandaate, aga ka selle saamiseks peab olema arvestatav valijate toetus. Ringkonnamandaatide saatuse otsustavad aga kõige otsesemal moel valijad. Ringkonnanimekirjade järjestusel võib küll psühholoogiline mõju olla, aga tegelikkuses omab tähtsust siiski kogutud häältepagas.
Selles osas olen juhtkirjaga täielikult nõus, et Läänemaale oleks valus kaotus, kui jääme ilma oma saadikust riigi kõrgeimas esindusorganis. Haldusreformi käigus veelgi pisenenud Läänemaale oleks äärmiselt oluline ka oma esindaja valimine parlamenti, sest see tagab parimal moel läänlaste hääle Riigikogus. Ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et „päris läänlane“ tähendab inimest, kes ei ole siia lähetatud vaid poliitilistel eesmärkidel kandideerima, vaid päriselt ka elab siin ja on kohaliku eluga kursis. Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et esindaja peab suutma oma mätta otsast kaugemale näha ning oskama hinnata tervikpilti Läänemaast ja Eestist.
Tõsiasi, et Läänemaa vähenemisega jäid kasinamaks meie võimalused oma esindajale parlamendis, peaks meid just mobiliseerima ning panema aktiivselt osalema Riigikogu valimistel. Arvestades asjaolu, et reeglina jätab pea pool valijaskonnast oma hääle andmata, on see koht, kus saame kompenseerida oma elanike arvu kahanemist valimistel. Ehk liialt idealistlik mõte, aga samas teostatav, kui aktiivne valija kutsub sel korral valima ka oma passiivsemad sõbrad.
Ühiste jõudude toimimisest on hea näide olemas lähiajaloost 2017. a kohalike omavalitsuste valimistel Lääne-Nigula vallas. Kui endine Kullamaa vald moodustas rahvaarvult vaid napi 15% uue suurvalla rahvastikust, siis aktiivne kohalikest valimistest osavõtt ja oma kandidaatide toetamine tõi tulemuse, kus täna on Lääne-Nigula Vallavolikogus 25-st volikogu kohast 7 Kullamaa valla territooriumilt kandideerinud volinikud. See teeb tervelt 28% kogu koosseisust.
Lähtudes eelnevast julgen ma oponeerida Lääne Elu juhtkirjale, et riigikogu tuleb läänlasteta. Riigikogu ei pea jääma läänlaseta, kui vaid läänlased ise seda tahavad. Olen kindel, et ka läänlastele valmistab muret segane ja ebaõiglane maksusüsteem, kus kõige raskemasse olukorda on pandud töötavad pensionärid või kasin kohalike teede kvaliteet. Nendele ja paljudele teistele muredele lubame Reformierakonna meeskonnaga erilist tähelepanu pöörata ja olen kindel, et Läänemaa valija leiab meie nimekirjast sobiliku kandidaadi, kes suudaks väärikalt Läänemaad esindada.
Kohe kindlasti valiks ma Jaanus Ratast,aga kahjuks pole mu süda enam vaba 😃 Ainult konservatiivide esindaja saab veel midagi muuta. Meil võiks ju olla selline asjalik esindaja nagu Jaanus on,aga ta ei suuda üksi midagi. Kogu tema erakond töötab ju läänlaste huvide vastu
Loomulikult pole mõtet asjalikke valida, parem ikka tõelisi konservatiive ekrest, kes lubavad vähemalt 7 miljonit pagulast meile. kellelgi teisel pole nii uhkeid lubadusi vastu panna
Kindlasti mu sõbrad ja tuttavad ei vali reffe ega
ekret, sest need on ainult oma huvide eest väljas.
Kes on see kiilakas, kes jutustab?
Kahju jah,et Jüri Ratas Läänemaal ei ela.
Klikin selle loo peale, aga alustuseks pead nägema mingit kiidulaulu. Ajudele hakkab see raha eest parema inimese loomise asi.