Teisipäeval Haapsalut külastanud riigipea Kersti Kaljulaid ütles, et tselluloositehase investorid peavad alustama otsast peale ja minema otse omavalitsuste jutule.
President Kersti Kaljulaid, kas tselluloositehase eriplaneeringut peaks jätkama?
Usaldus selle konkreetse planeeringu suhtes on niimoodi kadunud, et ausam oleks minna ja rääkida kohalike omavalitsustega ükshaaval ja uuesti. Mitu omavalitsust on teinud pakkumise, et nemad oleks huvitatud tselluloosikombinaadist. Midagi läks kusagil valesti, ei olegi mõtet otsida süüdlasi, aga ta on valesti läinud.
Eriplaneeringu mõte on arendada riikliku tähtsusega objekte. Kas ühe äriettevõtte huvi on riikliku tähtsusega? Ma arvan, et kogu eriplaneeringu mõttele on kahju tehtud ja see teeb mind ka murelikuks. Ma loodan, et see on taastatav.
Kas te ei karda, et kui valitsus eriplaneeringu lõpetab, ei julge ükski investor enam…
Eriplaneeringu kaudu kindlasti enam ei proovita, vaid saadakse aru, et tuleb läheneda kohalike omavalitsuste kaudu.
Kas te ei karda, et Eesti investeerimiskeskkond saab negatiivse märgi?
Minu arvates on see Eesti inimeste valik, millist majandust nad tahavad. 21. sajandil saab väga hästi kaevandada kahe kõrva vahel ja kasutada majanduse arendamiseks uue tehnoloogia võimalusi. Kui tartlased tunnevad, et tahavad olla ülikoolinn ja Tartu tahab olla targa linna näide terves Euroopas, siis on tartlastel õigus öelda, et sinna juurde ei sobi 20. sajandi industriaallinna maine. Need kaks asja ei käi kokku, see on inimeste valik. Loomulikult antakse endale aru, et selle otsuse hind on üks protsent SKTst. Aga niisuguseid otsusi tuleb vahel ette.
See ei käi meie ettevõtluskliima kohta. Meie maksukeskkond on endiselt maailma parim. Meie ettevõtluskeskkond on euroalal hinnatud kõige paremaks. Seda ei muuda mitte miski.
Aga milline suurinvestor julgeks veel üldse mõelda rahapaigutusele, kui on saadud selline tagasilöök?
Ma arvan, et ka suurinvestorid suudavad analüüsida, et mis läks valesti ja proovida teistmoodi.
