5

Kersti Kaljulaiu lahkumiskõne: meie ees on palju keerulisi valikuid

Lääne Elu

info@le.ee

President Kersti Kaljulaid külastas neljapäeval Lihula mõisa. Arvo Tarmula
President Kersti Kaljulaid. Foto: Arvo Tarmula

Viiendat korda astub iseseisvuse taastanud Eestis ametisse vastvalitud president.

Selles on 1. septembrit. Alar Karisele antakse tänasest võimalus heita Eesti elule värske pilk, uue presidendi pilk. Parlamentaarne Eesti toetub just oma piiratud võimuga riigipeale, tema on see, kes peab meie kõigi jaoks sõnastama, kust me tuleme ja kuhu läheme. Seda ootab temalt rahvas.

Parlamentaarne Eesti usaldab oma riigipeale järelevalve põhiseaduse mõtte ja sätte üle.

Seda nõuab temalt põhiseadus.

Ja lõpuks on alati nii, nagu ütles president Lennart Meri oma ametist lahkumise pöördumises Eesti rahva poole: algul küsid endalt, kas teed liiga vähe. Siis küsid endalt, kas teed liiga palju. Kui vaadata natuke ringi, mida televisioon või  ajakirjandus ütles, siis tundus, et neil oli alati etteheiteid, ükskõik milliseid, peaasi aga, et etteheide oleks. Kummalisel kombel harjub sellega aegamööda ära. Harjub ära siis, kui teie – Eesti rahva häält kuulda, teie pilkusid näha, teie toetust, usaldust ja armastust tunda“.

Nende kaunikeste universaalsete sõnadega soovin jõudu Alar Karisele tema uues ametis! Igaüks meist saab sisustada seda rolli nii, nagu tema ise õigeks peab ja saatuse poolt antud ajastu ka määrab. Toetuda on vaid põhiseaduses kirjeldatud liberaalsetele demokraatlikele väärtustele ja rahva usaldusele.

Aga kas saabki olla veel suuremat toetust kui meie põhiseaduses toodud väärtuste raamistik? Või veel tugevamat mandaati kui rahva usaldus?

Ei saa. Ja selles peitubki Eesti Vabariigi presidendi võim.

Viis aastat tagasi andsin siinsamas ametivande. Tegutseda vastavalt meie põhiseaduse sättele. Viis aastat tagasi lubasin oma rahvale – ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või liiga tehakse nõrgematele. Lubasin tegutseda vastavalt põhiseaduse mõttele.

Eesti Vabariigi põhiseadus on hästi lihtne ja selge tekst. Maailm meie ümber muutub kiiresti ja esitab igal ajal ka põhiseadusele ja tema lugejatele uusi väljakutseid. Meie põhiseadus, mille vastuvõtmisest möödub järgmisel aastal 30 aastat, ei ole vajanud muutmist selles, mis puudutab põhiseaduse tekstiga loodud väärtusruumi.

See on, kui soovite, läänelik väärtusruum. Ja mul on hea meel, et just viimasel viiel aastal oleme arutanud ja leidnud ikka ja jälle, et just see on väärtusruum, mis meid kõige enam kõnetab.

Ma olen selle üle väga õnnelik, et Eesti on jäänud truuks oma 1992. aastal põhiseaduses sõnastatud valikutele, sest ainult selline Eesti saab olla igavesti iseseisev. Ainult sellisel Eestil on maailmas sõbrad ja liitlased, kes tingimusteta tunnistavad meie õigust iseseisvatele otsustele. Ainult selline väärtusruum lubab igal Eesti inimesel, sõltumata soost, sättumusest või rahvusest, ellu viia oma unistused. Ainult selline väärtusruum kaitseb meie keelt ja kultuuri, sest ainult sellises Eestis on meie noored nõus elama.

Meie ees on hästi palju keerulisi valikuid, mis on seotud rohepöördega, mis on seotud üleminekuga eestikeelsele haridusele, mis on seotud üha kiiremini muutuva maailmaga.

Tehes neid valikuid otsustavalt, selgelt ja kiiresti, töötades selle nimel, et muudatuste hinda ei kannaks keegi siin ühiskonnas ebaõiglaselt suurema koormana kui on tema õiglane osa, ei ole meil paremat teejuhti kui meie põhiseaduslikud väärtused.

Asjad saavad halvasti minna siis ja ainult siis, kui me ise neist väärtustest taganema peaks. Viimased viis aastat on küll olnud täidetud pingeliste aruteludega just nendesamade väärtuste üle. Aga ma olen tundnud Eesti rahva suur toetust meie põhiseaduses sõnastatule.

Aitäh, hea Eesti rahvas! Ütlen teile siinkohal nägemiseni ja annan presidendiameti üle Alar Karisele. Ka tema vajab, nii nagu kõik eelkäijad, Eesti rahva tuge meie väärtuste, meie keele, kultuuri ja komberuumi hoidmisel.

Hea rahvas, te saate oma toetust näidata juba sel nädalal – palun minge valima. Head noored, kes on saanud 16, minge kindlasti ka teie. Näidake, et te hoolite, hoolite meie riigi käekäigust, sest see on parim tugi riigipeale, mida saate pakkuda!

Head inimesed, ärge jätke otsustamata, sest muidu otsustavad teie eest teised! Seisame koos selle eest, et meid juhiksid inimesed, kes juhinduvad meie põhiseaduslikest väärtustest.

Hea riigikogu, ütlen teile siinkohal nägemiseni. Ja kes teab, mis tulevik toob, mis rollides me siin saalis veel kunagi kohtuda võiksime.

Hea Eesti rahvas, hoiame meie Eestit!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Lääne valija
Lääne valija

Nõid on läind!
Elagu vabadus!
Me küll valisime Põlluaasa!!!

pensionär
pensionär

Presidendi nimi oli siiski Kaljulaid,seega Kaljulaidi,mitte Kaljulaiu!!!

uskmatu Toomas
uskmatu Toomas

Kui “Eesti Vabariigi põhiseadus on hästi lihtne ja selge tekst” miks siis seda ei täideta vaid tõlgendamisega venitatakse nagu teatud elukutse püksikummi ja ikka nn.eliidile vajalikus suunas ?
Markantne näide pr.Kaljulaiult-sellel seadusel on riive põhiseadusega aga see riive on väike.Siit järeldub-natuke rase,natuke varas,natuke petis jne.

Vahi nalja
Vahi nalja

Tühm ja tühi kõmin, loodame uuelt ühiskonna paremat tunnetamist ja Eesti ning eestluse pärast seisjat.

muna
muna

ei peaks kana õpetama, või vastupidi

wpDiscuz