Kolmapäeval peetakse liiklustalguid, mis tähendab, et üle kogu Eesti pöörab politsei liiklusele rohkem tähelepanu. Eelkõige võetakse vaatluse alla kohad, millest inimesed on teada andnud.
Suuremas osas paikadest, millest Läänemaal politseile teada anti, on mureks liigne kihutamine. Et lubatud piirkiiruse ületamine on probleem, näitab ka maanteeameti poolt 2017. aasta septembris läbi viidud küsitlus. Selle andmetel järgib kehtivat kiirusepiirangut alati vaid 21 protsenti sõidukijuhtidest. Kui talviste kehvade liiklusoludega tõmbab osa autojuhte hoogu maha, siis kevadel ja suvel, kui teed kuivad, vajutatakse gaasipedaali seda tugevamalt. Maanteeameti poolt maanteedele paigaldatud püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60 protsenti suurem kui teistel kuudel. Suurem kiirus toob kaasa rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi.
Enamasti vabandavad kiiruseületajad end sellega, et oli kiire laevale, lennukile, haiglasse, tööle või kuhu iganes. Tegelikult on aga kiirust ületades saavutatud ajavõit tühine – vaid mõni minut. Samas pikeneb kiiruse kasvades sõiduki peatumisteekond.
Ilmselt ei pane inimesi nii väga muretsema see, kui maanteel ületatakse lubatud kiirust kuni 5 km/h, vaid ikka see, kui sõidetakse 15–20 ja rohkem km/h lubatust kiiremini. Vahe on ka selles, kas kiirust ületatakse linnas või maanteel. Linnas, kus liiklus tihedam, tee ääres piiravad vaadet parkivad autod ja iga hetk võib teele astuda jalakäija või ette keerata jalgrattur, on ka väike kiiruseületamine ohtlikum kui maanteel.
Esmaspäeval alustas maanteeamet liiklusohutuskampaaniat „Aga mina olen kiirusjälgija” ja kolmapäeval valvab liiklustalgute raames tee ääres politsei. Politseiauto vaevalt et juhti edaspidi tasasemalt sõitma paneb, kuid vähemalt korraks võetakse hoog maha ja liiklus on rahulikum.
