Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et alkohoolsete jookide Lätist ostjate osakaal suurenes Eestis aastaga 66 protsenti. Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käinute osakaal kasvas 2016. ja 2017. aasta võrdluses enam kui 2,5 korda.
Aastal 2016 tehtud küsitlusele vastanutest oli Lätist alkohoolseid jooke ostnud 21 protsenti. 2017. aastal oli neid juba 35 protsenti. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on tegemist märkimisväärse kasvuga.
„Nende inimeste osakaal, kes sõitsid spetsiaalselt Lätti alkoholi ostma, kasvas 2016. ja 2017. aasta võrdluses enam kui 2,5 korda. Kusjuures 35 protsenti nendest tegid aasta jooksul seda kuus või enam korda,“ selgitas Josing. Enim alkoholi ostureise tehakse Lõuna- ja Lääne-Eesti elanike poolt. Kõige aktiivsemad Lätis käijad on keskealised ja nooremad inimesed. „Näiteks soetas keskmine ostja Lätis 2017. aastal 18 liitrit viina või 93 liitrit õlut ning 34 protsenti 18–29aastatest ostjatest kulutas Lätis ühe reisiga üle 500 euro,“ täpsustas ta.
Piirikaubanduse tulemusel on tekkinud inimestel ka varusid, näiteks õllevarude omaja on varunud keskmiselt 28 liitrit õlut või viinavarude omaja keskmiselt 6 liitrit viina. Kolmandik küsitlusele vastanutest arvasid, et varude tõttu tarbivad nad rohkem alkoholi.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on uuringu tulemused murettekitavad.
„Lisaks aktsiisilaekumisele jääb Eestil saamata ka käibemaks, mille alalaekumisest pole seni soovitud rääkida. 2017 jäi tootjate hinnangul lõunapiiril toimuva alkoholikaubanduse tõttu arvestuslikult saamata käibemaksu 17,9 miljonit eurot, 2018. prognoositakse seda 29 miljoni euro kanti. Lisaks on selge, et jutt ei käi täna enam ainult aktsiisikaupadest ja nendega seotud maksude liikumisest Lätti,“ selgitas ta.
Paltsi sõnul on riigi senise aktsiisipoliitika mõjusid valesti hinnatud. „Mõju on olnud negatiivne riigi tuludele ning praegu ei saa öelda, et aktsiisi tõstmine oleks elanike alkoholi tarbimist vähendanud,“ sõnas ta.
„Alkoholitootjate hinnangul jääb 2018. aastal planeeritust riigieelarvesse laekumata ca 110 miljonit eurot ning 2019. aastal ca 141 miljonit eurot. Kui Eesti idapiiri väljaehitamine maksab hinnanguliselt ligi 200 miljonit eurot, siis kujundlikult võib väita, et järgnevatel aastatel laekumata aktsiisitulu eest saaksime ehitada välja turvaliseima Euroopa Liidu ja NATO välispiiri ning raha jääks ülegi,“ tõi Palts võrdluse.
„Vältimaks maksutulude täiendavat olulist vähenemist ning eksportivate sektorite (sh turismi-, majutuse-, alkoholi-, laevandus- ja kaubandussektori) konkurentsivõime halvendamist on mõistlik edasistest aktsiisitõusudest loobuda ning kaaluda aktsiiside alandamist konkurentsivõimelisemale tasemele,“ rõhutas ta.
Eesti konjunktuuriinstituut korraldas 2017. aasta detsembris Eesti elanike seas küsitluse, millega uuriti piiriüleseid oste Lätist 2017. aastal. Kokku vastas küsitlusele 1074 inimest.
