Mais Kiltsi lennuväljal peetud ebaseaduslikul kiirendusvõistlusel kaotas Audi juhitavuse ja sõitis otsa raja servas seisnud noormehele. Foto Kristjan Kosk
Tänavu kümne kuuga on liiklusõnnetustes hukkunud juba 58 inimest, Läänemaal on liikluses hukkunud üks.
Tänavu jaanuarist oktoobrini juhtus Eestis 1218 liiklusõnnetust, milles hukkus 58 ja sai viga üle 1500 inimese. Eelmisel aastal hukkus samal perioodil 51 ning arstiabi vajas üle 1450 inimese.
Läänemaal on selle aasta üheksa kuuga toimunud 15 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus üks inimene. Mais sai Haapsalu lennuväljal autohuviliste kogunemisel surma 22aastane noormees, kellele sõitis otsa juhitavuse kaotanud sõiduauto Audi.
Haapsalu politseijoskonna patrullitalituse juhi kohusetäitja Meelis Laurmanni sõnul on ülejäänud õnnetused olnud enamasti teeolude mittearvestamisest ja sõidukiiruse ületamisest tingitud teelt väljasõidud. Ühel juhul on õnnetuse pühjustanud joobes juht, kes autoga teelt välja sõitis ja ise ka kannatada sai.
Kõige õnnestusterohkem on Läänemaal olnud september, mil liikluses sai kannatada neli inimest.
Üle Eesti on raskete liiklusõnnetuste rohkusega silma paistnud oktoober, mil hukkus kokku 11 inimest, neist kolm jalakäijat, üks jalgrattur ning seitse sõidukit juhtinud või selles viibinud inimest. Möödunud aastal hukkus samal perioodil üks jalakäija.
„Mitme oktoobrikuise raske liiklusõnnetuse taga on liigsuur kiirus, mis ei jäta juhile piisavalt aega tehtud sõiduvigu parandada või reageerida ootamatult teele ilmunud takistusele. Suurtel kiirustel on kokkupõrked teise sõiduki või muu esemega ning teelt väljasõidud alati raskemate tagajärgedega, seega ei ole liiklus kindlasti koht kus ennast ja sõiduvahendit proovile panna,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe BNS-ile.
Kui oktoobris hukkus liikluses neli kergliiklejat, siis kokku moodustavad tänavu liikluses hukkunud 58 inimesest kergliiklejad peaaegu kolmandiku. „Eesootavatel kuudel langeb nii hommikune kui ka õhtune tipptund pimedale ajale ning vähene valgus ja sombune ilm muudab liiklejatel üksteise märkamise keerulisemaks,“ sõnas Tikerpe ning lisas, et sellel ajal on tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus liikluses veelgi olulisem.
„Kui kergliikleja kannab tumedaid riideid ja ei ole end varustanud helkuri või mõne muu valgusallikaga, siis on autojuhil teda ümbritsevast pimedusest raske eristada ja sellele kohaselt reageerida. Valgustamata ja kehvema nähtavusega teelõikudel tuleb ka autojuhtidel olla eriti hoolikas ja valida pigem aeglasem sõidukiirus,“ märkis Tikerpe.
Alkoholitarvitanud sõidukijuhid põhjustasid möödunud kuul 13 liiklusõnnetust, milles sai viga 16 inimest. Esimese kümne kuu jooksul kaotas liikluses joobes juhi süül elu viis ning arstiabi vajas 177 inimest.
Tänavu on politsei liiklusjärelevalve käigus liiklusest kõrvaldanud 6230 alkoholi tarvitanud juhti. „Juhid, kes istuvad rooli ebakainena, tajuvad ümbritsetud moonutatult ja ei suuda reageerida teel toimuvale. Sellistel juhtidel pole kohta rooli taha ning kutsun jätkuvalt üles kaasliiklejaid joobekahtlusega juhist politseile teada andma,“ ütles Tikerpe.
