Muusikakool saab ühinemistoetusest suurima tüki

Rauno Pukk

raunopukk@gmail.com

Haapsalu muusikakooli viiulitund. Foto: Arvo Tarmula

muusikakoolis

Viiuliõpetaja Taimi Kopli ja 9aastane Mariliis Tute saavad pärast muusikakooli kolimist helikindla ruumi, kus kõrval klassis harjutav poistekoor neid ei häiri. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemistoetusest lõviosa kulub koolide renoveerimisele ja kergliiklusteede rajamisele.

Kui Haapsalu ja Ridala ühinemine teostub, saavad omavalitsused 1,6 miljonit eurot ühinemistoetust. Haapsalu linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt rääkis, et ühinemistoetusest 1,322 miljonit eurot läheb taristu ehituseks ja ülejäänud 311 000 eurot on mõeldud kuludeks, mis tekivad raamatupidamis-, arvuti- või muude registrisüsteemide liitmiseks. „Võimalik, et ka linnavalitsuse hoones on vaja miskit ümber seada, sest omavalitsuse hoone jääb ikka Haapsallu,” ütles Schwindt.

Investeeritavast 1,3 miljonist kulutab vastavalt Haapsalu 872 000 ja Ridala 450 000. Investeeringud on jaotatud aastaiks 2017–2020. Schwindt selgitas, et raha paigutatakse neisse projektidesse, mille tahab omavalitsus ilmtingimata ellu viia.

Muusikakool kolib

Schwindti kalkulatsiooni järgi on Haapsalu eraldanud 400 000 eurot Kuuse tänava põhikooli ühiselamu ümberehituseks muusikakooliks. See on suurima rahaeraldusega projekt Haapsalu ja Ridala ühinemislepingus. Muusikakooli ruumide remont on planeeritud aastaiks 2019–2020 ja hinnangukohane maksumus on 800 000 eurot.

Haapsalu muusikakool on juba aastaid oodanud võimalust kolida Kastani tänava endisest lasteaia hoonest uude majja. Kastani tänava maja ruumid kostavad läbi, mistõttu on harjutada keeruline. Ühinemiskava järgi kulub 2018. aastal Haapsalu põhikooli remondiks 150 000 eurot ja 2020. aastal Haapsalu linna algkooli remondiks 200 000 eurot. Schwindti sõnul kaetakse ühinemistoetusest põhikooli remondi projektist välja jäänud kulud. „Selle eest saab korrastada õueala või soetada arvuteid ja muid tehnikavahendeid, mida on koolil parajasti tarvis,” lisas Schwindt.

Põhikooli renoveerimise remondifond on kuni 6,65 miljonit eurot. 5 miljonit loodetakse saada riigilt, poolteist miljonit saab linn laenu võtta ja 150 000 eraldatakse ühinemistoetusest. „Esmajärjekorras tuleb korda teha põhikooli hoone, alles siis mõtleme algkooli peale,” ütles ta.

Põhikooli võrgu korrastamise teises taotlusvoorus loodab linn saada riigilt 3 miljonit eurot toetust, millega saaks korda teha algkooli. „Kui seda toetust ei tule, saame panustada omade vahenditega, kuid kindlasti mitte sellises mahus, mis võimaldaks kapitaalremonti,” nentis Schwindt.

Randsalu ja Kiltsi kergliiklusteede ühendamiseks on arvestatud juba järgmisel aastal 100 000 euroga, millest poole paneb Haapsalu ja poole Ridala. Tee peaks kulgema linnapiiril asuva Alexela tankla juurest mööda Kuuse ja Mulla tänavat raudteejaamani. Sellega kaotatakse Kuuse tänava lõpus olev ohtlik teelõik, kus puudub kõnnitee. „Projektina võiks tee valmis olla tulevaks aastaks, hiljemalt ületuleval saab liigelda ka mööda kergliiklusteed,” lubas Schwindt.

Haapsalu sotsiaalmaja remondiks on eraldatud 72 000 eurot.

Jõõdrele pole raha

Ridala vald tahab liitumisrahaga finantseerida Võnnu, Asuküla, Haeska ja Parila seltsimaja renoveerimist aastail 2018–2019. Ridala valla majandusnõunik Ailar Ladva rääkis, et seltsimajad on üsna kehvas seisus ja vajavad hädasti investeeringuid. „Võnnu seltsimaja vajab uut katust ja Asuküla seltsimaja uut ahju,” selgitas Ladva. Ka elektrisüsteem vajab seltsimajades uuendamist.

110 000 eurot soovib Ridala kulutada Haudejaama teele kergliiklustee ehitamiseks. „Seal on kaks üksteisest eemal paiknevat majade gruppi, mida ühendab kitsas tee, kus isegi kaks autot ei mahu kõrvuti sõitma,” põhjendas Ladva investeeringu vajalikkust. Tee on kurviga ja eriti ohtlik pimedal ajal. „See on prioriteetne projekt ja võiks valmis saada juba tuleval aastal,” lisas ta.

Plaanide hulgas on nimetatud ka Haapsalu–Jõõdre kergliiklusteed, kuid see on Ladva sõnul vallale liiga kallis. „Liitumisrahaga saaksime maaomanikelt teealuse maa välja osta, kuid see on ka kõik,” nentis Ladva. Ta lisas, et tee-ehitust peab rahastama riik.

2018. aastal loodab Ridala 90 000 eurot paigutada tänavavalgustuse väljavahetamisse. Ladva sõnul on Uuemõisa, Paralepa, Panga ja Jõõdre vanu ja energiakulukaid valgusteid täis. Selle tarvis tahab Ridala KIKilt järgmises taotlusvoorus toetust küsida. Ühinemistoetusest eraldatav raha kataks KIKi nõutava omaosaluse.

 

Haapsalu ja Ridala ühinemistoetus eurodes

Haapsalu

Põhikooli ühiselamu renoveerimine muusikakooliks 400 000

Haapsalu linna algkooli renoveerimine 200 000

Haapsalu põhikooli sisustus ja õueala 150 000

Haapsalu sotsiaalmaja remont 72 000

Kergliiklustee Randsalu–Kiltsi 50 000

Ridala

Seltsimajade renoveerimine 200 000

Kergliiklusteed Uuemõisas ja Haapsalust Jõõdreni 110 000

Tänavavalgustus 90 000

Kergliiklustee Randsalu–Kiltsi 50 000

* ühinemistoetus katab ainult osa vajalikust investeeringust

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Haapsalu on nõus Ridala kasuks loobuma sajast tuhandest eurost | Lääne Elu
8 aastat tagasi

[…] Ühinemistoetuse kohta vt ka: "Muusikakool saab ühinemistoetusest suurima tüki" […]