Euroopa Komisjon ei andnud raha Haapsalu lahe väikesaartele

Aurupaadi Kallis Mari ristimine augustis 2014. Foto: Urmas Lauri

Euroopa Komisjon lükkas tagasi Tartu ülikooli mereinstituudi suurprojekti, millega taheti muuhulgas Haapsalu lahest välja võtta kuni 38 000 kuupmeetrit muda ja paigaldada lahte 30 väikest kunstsaart.

Teadlased kavatsevad nüüd muudetud projekti esitada sügisesse taotlusvooru. Eestlaste algatatud projektis „Merekaitsealade efektiivsuse optimeerimine Läänemere piirkonnas” oli 20 osapoolt Rootsist Soomest, Lätist Leedust ja Eestist. Projekti kogumaht oli ligikaudu 20 miljonit eurot ja see hõlmas 32 piirkonda Läänemeres.

Kunstsaared ja suur süvendustöö

Eestist oli projektis neli mereala, Väinamere piirkonna osana ka Haapsalu laht. Haapsalu laht on ainus ametlikult väga halvas seisus rannikuveekogum Eestis. Lahe häda on selles, et just Tagalahe osa on väga madal, mistõttu jääb lahte jõgedest ja linnast tulev reostus sinna püsima, muutes lahe muu merega võrreldes viletsaks. Mereinstituudi teadlased plaanisid parandada vee vahetumist lahes ja vähendada toitainete hulka vees, et pidurdada lahe kinnikasvamist.

„Haapsalu lahe seisukorra parandamiseks on otsitud pikalt lahendusi, aga midagi mõistlikku pole leitud,” ütles projekti koordinaator, mereinstituudi teadlane Georg Martin. „Meie lähenesime asjale teiselt poolt, vaatasime, mida saab teha meres, et parandada veevahetust.”

Teadlased pakkusid projektis välja kolmeosalise lahenduse. „Esiteks toitaineterikka sette osaline eemaldamine. See vähendab kinnikasvamist,” loetles Martin.

„Sette eemaldamisega tekivad kanalid, toovad lahte avamere vett ja parandavad veevahetust,” kirjeldas ta lahenduse teist osa.

Kolmas osa lahendusest on väikesed graniidist kunstsaared. Projekt nägi ette 30 looduslikust graniidist rihvi mõõtmetega 4 x 4 x 4,5 meetrit. „Haapsalu lahe põhihäda on selles, et pole kõva põhja, kuhu saaksid kinnituda karbid, mis sööksid veest fütoplanktonit. Saarekeste eesmärk on pakkuda sellistele liikidele kõva põhja, millele kinnituda,” selgitas Martin.

Samuti oli projektis lahe seire, mis andnuks lahe kohta uusi teadmisi.

Uuesti väiksema projektiga

Mereinstituudi teadlased esitasid projekti rahataotluse sügisel, kuid ilma keskkonnaameti toetuseta. „Me olime nende tegevusega igati päri. Aga projekti põhjendused ei olnud piisavad ja paraku oli rahalist poolt natuke üle võimendatud,” ütles keskkonnaameti nõunik Roland Müür.

„Arvasime, et sellel projektil tuleks natuke hoogu maha võtta, seda täiendada, mõni tegevus lisada ja üht-teist täpsemalt kirjeldada, eelarve peaks olema selgem ja rohkem põhjendatud,” lisas ta.

Martini sõnul jäi projekt rahata eelkõige seepärast, et oli nii suur. „Projekti Haapsalu osa kohta ei olnudki kriitikat. See on hea märk, tasub uuesti proovida,” ütles ta.

„Võib-olla vähendame koguprojekti ja keskendume selle üksikuile osadele. Esitame Haapsalu osa uuesti sügisesse taotlusvooru,” sõnas Martin.

Teadlase sõnul on Haapsalu lahe tööde maht projektis suurusjärgus miljon eurot.