Haapsalu lahe seisuga ei ole rahul vist keegi. Aafrika rannas ujuda ei sünni, Kallis Mari ja paadid künnavad merepõhja, jahisadamaisse ligipääs on keeruline. See on Haapsalu-poolne vaade. Keskkonnakaitsjad teavad, et laht on ainus väga halvas seisus rannikuveekogu Eestis. Olud aga ei parane, vaid lähevad pigem hullemaks.
Tagalahe põhi kerkib loomuliku maakerkimise ja ka muda settimise tõttu. Vett jääb lahes üha vähemaks ja see vahetub aeglasemalt. Seetõttu koguneb vette veel rohkem toitaineid, mis paneb veekogu hoopis kiiremini kinni kasvama. Tuleb meelde jääteemeistrite nali, et mõnekümne aasta pärast sobib Tagalaht veel ainult riisikasvatuseks.
Seni ei ole õnnestunud ka ükski tõsine katse Tagalahe seisundit parandada. Tegelikult ei ole neid katseid õieti tehtudki, sest nii suure projekti tarbeks ei ole raha olnud. Ka 2013 taotlesid Haapsalu ja Noarootsi KIKilt poolt miljonit eurot süvendamiseks, kuid ei saanud seda.
Mereinstituudi teadlaste projekt Tagalahe päästmiseks võib oma tohutu süvendusmahu, kanalite ja tehissaartega tunduda utoopiline, nagu ka selle eelarve umbes miljon eurot. Näib aga, et see on praegu kõige reaalsem võimalus Tagalahte päästa.
Keskkonnaamet ei andnud möödunud aastal mereinstituudile oma toetust, põhjendades seda kiirustamisjälgedega projektis. Et see on liiga suur, laialivalguv ja kulutusi liiga vähe selgitatud. Olnuks projekti ettevalmistuseks rohkem aega, oleks seda toetatud, väitis ameti nõunik Roland Müür.
Nüüd on Haapsalu linnavalitsusel, Noarootsi vallal ja ka Lääne maavalitsusel vaja teadlasi ja ametkondi ergutada, et sügiseks väga hea projekt kokku saaks.
tagalahe osas on noarootslastel ainuõige lahendus— kui ära täita ei lubata (noarootsi sild) siis tuleb lahti kaevata– kanal.
oma poisikesepõlvest mäletan, et sai sutlepa merest paadiga rahulikult tagalahte sõuda, teispool oli “kolme kase” elik höbringi all juba teetamm ees.
Eestis pole siis enam kusagile raha panna – hakkame aga merd massiliselt süvendama – hurraa seltsimehed !
Muideks – aastatuhandeid tagasi polnud haapsalut olemaski – oli meri – taastaks õige juba sealtmaalt ( megairw )
miks peab loodusega kogu aeg võitlema? Kui suundumus on selgelt näha ja pidurdamatu siis miks peab neid miljoneid seal kulutuma, ega see viimaseks korraks ei jää, protsess läheb ikka edasi kui algpõhjusi ei likvideeri. Maapind ju tõuseb! Paneme seisma?!
maapind kerkib 1-2 mm aastas
see mis lahe põhja kergitab on settimine – põllumajandusest, linna vesi ja eutrofeerumine
üsna rumal mõtteavaldus – et keerame lahe metsa (põllumajandus, lääne-kaluri reovesi omal ajal ning Holmide vaheliste kanalite sulgemine) ja siis ütleme et näe loodus taasta ennast ise.
Vaata lugu on selline, et kui lahte ei taastata, siis hakkad mõne aasta pärast ise ka nina kirtsutama, sest kogu see värk hakkab seal haisema. Orgaanika mädanema. Juba praegu haiseb soojade suvedega, aga peagi haiseb veelgi rohkem.
Mõtle natuke kulla härra.
Otsime uue sõpruslinna, kutsume nad siia jooma, siis sõidame sinna jooma, siis korraldame uue joomapeo. Si**a sest tagalahest.
Ja Taebla jõgi on omakorda nagu nire paiguti. Just nii ongi. Kurb.
Lugedes seda lugu meenub vanaonu jutt samal teemal. Tagalahe olukord hakkas halvenema suurte ENSV aegste maaparandus tööde aeg, mille tulemusena veeti suured kuivenduskraavid Palivere kandist suunaga Matsalu lahe suunas ja see tõmbas vee ära Taebla jõelt, mis vett tagalahte juurde tõi.