Pillekad 2014. aasta laulu- ja tantsupeo rongkäigu ootuses. ERAKOGU
Kui Haapsalu muusikakooli õpetajad Algi Pitkänen ja Ingrid Arro rahvamuusika pisiku Pärnus rahvamuusika kursusel kätte said ning otsustasid õpitud teadmisi ja seda pisikut ka oma õpilastele edasi anda, ei osatud aimatagi, et ka 25 aasta pärast on endiselt neid, kes seda meeldivat pisikut rõõmsalt endas kannavad ja teistelegi edasi annavad.
Esimene esinemine oli kohe esimese õppeaasta varakevadel 1991, kui Haapsalu muusikakoolil olid külas sõpruslinna Haninge muusikakooli õpilased Rootsist. Ühiselt anti siis kontsert Uuemõisa lossi valges saalis. Heliloojate poolt rahvamuusikakollektiivile seatud kahe looga astuti seal üles ja pälviti kiitust ning tähelepanu. See muidugi innustas. Samal hiliskevadel oli Haapsalu muusikakooli õpilaste vastukülaskäik Haningesse, kus said noored rahvamuusikud esimese põneva kogemuse, esinedes kohalikus kaubamajas, Eesti lipp selja taga lehvimas.
Edasised esinemised on ansamblit viinud Soome suupillifestivalile, mitmesugustele muudele festivalidele ning kultuuriüritustele Saksamaale, Tšehhi, Slovakkiasse ja Hollandisse. Osaletud on laulu- ja tantsupidudel Tallinnas ja Haapsalus ning teistel Haapsalu ja Läänemaa üritustel. Osa on võetud rahvamuusikakursustest ning Eesti noorte viiulikoori koosseisus on esinetud Eestis ja Lätis folklooripidudel Baltica. Õpetaja Ingrid Arrol on olnud kahel korral võimalus Eesti rahvamuusikat õpetada Šveitsis Genfi ja Lausanne`i Steineri koolis.
Ansambli kohta võib öelda, et ta on igavesti noor. Põhjus on lihtne: igal aastal lisandub taas mõni noor mängija. Enamjaolt paljud muusikakooli juba lõpetanud mängijad, kes jätkavad veel oma õpinguid Haapsalu üldhariduskoolides, käivad rahvamuusikat edasi mängimas ning on sellega suurepäraseks eeskujuks väiksemaile. Praegu on noorim mängija muusikakooli I klassist. Põhipilliks on ansamblis viiul. Ansambli repertuaar on aastatega muutunud. Kui algusaastail mängiti heliloojate seatud rahvamuusikat, siis nüüd on repertuaaris rahvalikud viiulilood ja tantsulood, kus igal mängijal on võimalik ise meloodiahäälele n-ö teist häält juurde mõelda.
Esimene nõuandja on õpetaja, edaspidi aga, kui oskused lubavad ja on juba harmooniatunnetust, on lapsed ise usinad improviseerima. Kui muusikakoolis on õpetuse aluseks klassikaline lähenemine, mis tagab tehnika omandamise ja seab mingil määral piirid esituses, siis rahvamuusika annab noortele suurema vabaduse eneseväljenduseks. Pillilugude kõrval õpitakse ka laule ja rahvatantse.
Laupäeval, 17. oktoobril kell 16 saab Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaalis kuulata ansambli mitut koosseisu ning esinevad ka ansambli pikaajalised sõbrad. Kui aga mõni vanemaist mängijaist pole veel otsustanud, kas osaleda või mitte, siis siit tuleb soovitus: praegu on paras aeg pillilt ja kastilt tolm maha pühkida ning Ingrid Arrole oma osalusest teatada.
Ingrid Arro,
rahvapilliansambli Pille õpetaja
