Linnar Priimägi pidas Haapsalus intrigeeriva loengu

Linnar Priimäe loeng  „Kes on inimene?” tõi neljapäeva õhtul Haapsalu kultuurimaja rõdusaali kuulajaid täis, kaks tundi kestnud loengul läksid hoogu nii lektor kui ka kuulajad, nii et küsimuste tulvale ei tahtnud lõppu tulla.

Kuigi loeng oli linnavolikogu esimehe Jaanus Karilaiu algatatud sarjast „Demokraatiakool”, teatas Tallinna ülikooli õppejõud Linnar Priimägi kohe oma ettekande alguses, et  „demokraatia mulle ei meeldi”. Ta ütles, et ootab, kui maailm avaneb uuele maailmakorrale.

Fausti tsiteerides ütles Priimägi, et see, mis on kunagi sündinud, peab kunagi ka ära lõppema. Ka demokraatia, mille ülesanne on tagada turumajanduse toimimine.

„Seadusandliku võimu üks võimalusi on demokraatia, aga demokraatia on aeganõudev ja mõttetu asi,” ütles Priimägi ja tsiteeris Engelsit, kelle sõnul on ajalugu vanker, mida igaüks tõmbab selles suunas, kuhu tema tahab ja mis lõpuks keerab ikkagi suunda, mida keegi ei ole tahtnud. Kas inimene kõlbab üldse demokraatiaks, küsis lektor, ja mis tuleb pärast seda?

„Saan aru, miks ettekandjale ei ole demokraatia kui valitsemiskord sümpaatne — ebaõiglase olukorra lahendus on kohati nii vaevanõudev, et paljudel kaob usk valitseva eliidi võimekusse,” kommenteeris Jaanus Karilaid.

Priimägi pani pahaks, et meie laulupeod on muudetud tasuliseks. Varem oli laulupidu kui üks riitus, millel polnud esinejaid ega publikut, kõik olid üks. Kõik laulsid üheskoos „Mu isamaa on minu arm,” kuigi partei ja valitsus olid selle ära keelanud.

„Saatsime selle partei …! Ja nüüd müüake meile pileteid!” pahandas Priimägi. Pilet tähendab, et on esinejad ja pealtvaatajad, aga see pole enam riitus, see on etendus. „See oli meie iseolemise manifest,” ütles Priimägi. „Nüüd peame selle eest raha andma.”

Karilaidile meeldis ettekandja mõte, et kool peab andma hea hariduse kõrval ka hea kasvatuse. Kuid õpetajailt, kelle tööd riigijuhid ei väärtusta, pole õiglane enamat nõuda, lisas Karilaid.

„Lauri Leesi väidab täna (reedel — toim.) Delfi portaalis, et õpetajaid on 20 aastat mõnitatud,” ütles Karilaid. „Eilsest loengust aga kuulsime, et mõnitamine pole kultuurse ühiskonna tunnus.”

Loengu lõpus käsitles Priimägi isiksuse teemat. Isiksused on need, kes suudavad ja tahavad ebaõiglust muuta, kes julgevad tavaolukorrast „väljuda” ja teha midagi erakordset, interpreteeris Karilaid Priimäge. Eesti presidentidest kõneldes ütles Priimägi, et Lennart Meri oli isiksus; Toomas Hendrik Ilves on aga isik, kes ei tahagi saada isiksuseks.

Priimäe loeng oli „Demokraatiakooli” 12 loengust neljas ja kõige osavõturohkem. „Olin ka ise üllatunud, et sellised keerukad teemad lähevad rahvale korda,” tunnistas Karilaid. Viies loeng on kolme kuu pärast, lektorit ei ole veel avalikustatud.