6

Ministeerium tahab ühendada Vidruka ja Haapsalu sanatoorse kooli

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Et sanatoorne kool on ennekõike liikumsipuudega laste kool, ei sobi sinna hüperaktiivsed ja käitumishäiretega lapsed. ARVO TARMULA
Et sanatoorne kool on ennekõike liikumsipuudega laste kool, ei sobi sinna hüperaktiivsed ja käitumishäiretega lapsed. ARVO TARMULA

Haridusministeerium peab plaani ühendada Haapsalu sanatoorne internaatkool ja Vidruka kool — esialgu juriidiliselt ja hiljem ka füüsiliselt.

„Vidruka kooli ja Haapsalu sanatoorse internaatkooli ühendamine on ühe versioonina arutlusel olnud,” ütles ministeeriumi avalikkussuhete osakonna konsultant Asso Ladva. Üks variant on liita koolid juriidiliselt juba uuest  õppeaastast, mis aga ei tähenda, et õppetöö viiakse Vidrukalt kohe üle Haapsallu.

„Praeguse plaani kohaselt tegutsevad koolid esialgu mõlemas paigas edasi,” ütles  Ladva. „Täpset kava veel pole, esialgu on räägitud mõlema kooli juhtkonnaga ja peetud nõu Haapsalu linnavalitsusega.”

Täpsem kava selgub kevadel. „Siis räägime läbi, informeerime lapsevanemaid, koolitöötajaid, nõustamiskomisjone, avalikkust,” lubas Ladva.

Liiga palju kinnisvara ja liiga vähe lapsi

Ühendamise põhjusena nimetas Ladva, et Vidruka kooli õpilaste arv on väike ja osa õpilasi õpibki juba Haapsalus. Ka sanatoorse kooli õpilaste arv on vähenenud.

Ühendamiseks annavad põhjust ka Vidruka õpilaste hulga kohta liiga suured koolihooned ja nende halb seisukord. Koolimaja sai CO2 kvoodirahaga uue soojustuse, aga õpilaskodu ja söökla tarvis raha ei ole.

Vidruka oma 46 ja sanatoorne kool 114 õpilasega on mõneti sarnased ja mõneti erinevad. Mõlemas koolis õpetatakse nii kerge kui ka mõõduka vaimupuudega lapsi.

Erinev on, et sanatoorne kool on loodud ja kohandatud liikumispuudega laste tarbeks. Teist sellist kooli Eestis ei ole ja seepärast käib seal lapsi riigi igast nurgast. Et liikumispuudega lapsi on jäänud vähemaks, võtab kool endale ka teisi hariduslike erivajadustega lapsi: liitpuudega (vaimne ja füüsiline puue) ning kerge ja mõõduka vaimupuudega lapsi. Et sanatoorsel koolil on hea maine, saab kool valida, milliseid õpilasi võtab.

Vidruka–taoline hariduslike erivajadustega kool on igas maakonnas. Vidrukasse suunab lapsi nõustamiskomisjon, arvestades lapsevanema soovi. Üks otsustav tegur on sõiduvõimalus, st kuidas laps kooli ja koju pääseb, selgitas Vidruka kooli direktor Kristi Kivipuur. Seetõttu on Vidrukal ka Harju– ja Pärnumaa lapsi.

Sanatoorsesse kooli kõik lapsed ei mahu ega sobi

Nii Vidruka kui ka sanatoorse kooli juhid tunnistasid, et küllap tulevad muudatused, aga et asi on üsna toores ja detailides läbi rääkimata. Sanatoorse kooli direktor Jaak Paesüld ütles, et kindlasti ei saa nad kõiki lapsi vastu võtta. Esiteks ei mahu ja teiseks tuleb arvestada liikumispuudega lastega.

„Me ei saa võtta hüperaktiivseid ja tugeva käitumishäirega lapsi,” ütles Paesüld.

„Selliseid lapsi ei ole enam ammu meie koolis olnud,” pareeris Kivipuur. Käitumisraskused ei ole põhjus, miks laps nende kooli suunatakse. Neile tulevad suuremat tähelepanu vajavad lapsed.

Lääne maavalitsuse haridusjuht Anneli Vaarpuu möönis, et Vidrukas on eelkõige õpiraskusega lapsed, s.t nad on seal oma vaimse võimekuse poolest. „Aga olgem ausad, kui õppimine ei lähe, siis tahab õpilane muul viisil tähelepanu leida,” ei välistanud Vaarpuu käitumisraskusi. Ta lisas, et kui vaimne võimekus on normis, peaks käitumishäirega laps käima tavakoolis.

Taebla vald kaotab hulga töökohti

Praegu on pooled Vidruka õpilased juba Haapsalus, kus on sotsiaalmajas mõõduka vaimupuudega laste toimetulekuklass ja väikelastekodu üüritud korteris  sügava vaimupuudega laste hooldusklass. Need on lamajad lapsed ja jäävad ka edaspidi lastekoduga seotuks, nad hakkavad koolis käima põlenud lastekodumaja asemele ehitatavas majas, ütles Vaarpuu. Maja peaks valmis saama 2013. aastal.

Kui Vidruka kool kolitakse ükskord Haapsallu, on üks suurem kannataja Taebla vald, kes jääb ilma hulgast töökohtadest. Praegu on Vidruka koolil 40 töötajat, neist enamik on Taebla vallast.

Nii nagu sunnib õpilaste arvu vähenemine kokku tõmbama tavakoolide arvu, võib see puudutada ka teisi riigile kuuluvaid hariduslike erivajadustega koole, ütles Ladva.Samal teemal

Laste arv ei ole prognoositav

Kui tavakooli puhul näeb laste arvu mitme aasta peale ette, siis puudega laste puhul nii ei ole.

„Meedikud ei taha lasteaiaealistele võimekust hindavaid diagnoose välja panna,” ütles Vaarpuu.
Teada on vaid sügava puudega lapsed ja need, kes õpivad koolieelses erirühmas, üks selline on Tõrukese lasteaias. Kergema vaimupuudega ehk tulevasi lihtsustatud õppekava järgi õppivaid lapsi ei taha arstid lasteaiaeas diagnoosida.

Lihtsustatud õppekava muutub üha rohkem tavakoolide üheks osaks. On võetud suund, et kui vähegi võimalik, peaksid kerge vaimupuudega lapsed õppimagi tavakoolis. Mitmes Läänemaa koolis juba ongi nii: laps käib tavaklassis, aga õpib lihtsustatud õppekava järgi või kui on lapsi rohkem, moodustatakse neist omaette klass. Sellised klassid on näiteks Kasaris, Taeblas, Orul. Üksikuid lihtsustatud õppekava järgi õppivaid lapsi on Ridala koolis.

Vaarpuu sõnul õpivadki umbes pooled kerge vaimupuudega lapsed tavakoolis. Et koolides on iga õpilane tähtis, on koolid ka ennast rohkem ette valmistanud nende lastega tegelemiseks. Probleem tekib, kui vaimupuudega kaasnevad käitumisraskused.

Vaarpuu on selle poolt, et kerge vaimupuudega lapsed õpivad tavakoolis, sest pärast kooli peavad nad ju ühiskonnas toime tulema. „Küsimus on, kui palju koolid tahavad, oskavad ja suudavad,” ütles Vaarpuu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
eluvõõrad ametnikud
eluvõõrad ametnikud

pange jah kõurikud ja puudega lapsed kokku. Sain seda juba 2 aasta jooksul enda lapse peal tunda… Nyyd õpib laps koduõppes… Aga KOvile ja riigile pole see mitte odav lõbu

Anna -Minna
Anna -Minna

Äkki suleks TLÜ ,sest milleks toota õpetajaid ,kui koolid kokku pannakse ja hulk õpetajaid üle e.tööta jäävad!!!

Tundub...
Tundub...

… et pr Vaarpuu pole kunagi sellises klassis ise tunde andnud, kus 1/3 lapsi õpivad indiv.õppekava alusel?! Jah, paberil toimib see hästi (kokkuhoid missugune nii õpetajate kui õpilaste arvelt) aga tegelikkus…. Hea on suunata ja käskida ja õpetada, kui ise seda oma korraldatut teostama ei pea!!!

Gen.
Gen.

Nagu näete,on Reform ettevõtjate erakond. Ja puudega inimestega midagi tulutoovat ette võtta on raske. Ning kuna võim on käes,siis suleme haiglaid,koole ja päästekomandosid. Tuues ettekäändeks rahapuuduse. Looduslik valik.Aga arumaeisaa, Miks praegused valijad selliseid valitsejaid valivad ??

Triinu
Triinu

Koliks üldse kõik koolid ja asutused linnadesse,soovitavalt Tallinna.

Mõelge ikka
Mõelge ikka

Käitumishäirega ja liikumispuudega lapsed ühes ja samas koolis on ohtlik variant. Selge see, kumb ohvriks jääb. Füüsiliselt terve laps vähemasti suudab kaagil eest ära joosta… Kõige arvelt ei saa ikka ka kokku hoida. Laste turvalisus peaks olema olulisem.

wpDiscuz