Uudised

Haapsalu linnavalitsuse keldris saab ehitada roboteid

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

1. märts 2015 16:43

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 8

Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas on omale kodu leidnud õpilasfirmad, robotid, keelteakadeemia ja geenitestid.

Sageli juhtub seda, et Haapsalu noorte tegemistest rääkivais uudistes kõlab Haapsalu innovatsioonikeskuse Innokas nimi. Paljudel võib tekkida küsimus, mis põnev koht see selline on, mis mõjub aktiivsetele noortele kui magnet.

Enamik läänlasi teab, kus asub Haapsalu linnavalitsus. Posti tänava ääres halli maja keldrikorrusel Innokas tegutsebki. Innovatsioonikeskuse idee sündis keskuse juhataja Angela Leppiku sõnul jutuajamises Haapsalu volikogu esimehe Jaanus Karilaiuga. Oma uksed avas Innokas 5. detsembril 2013.

Esialgu keskendus innovatsioonikeskus vaid noorte ettevõtlusele, nüüd on tema tegevusalad mitmekesisemad. Seal tegutsevais õpilasfirmades saavad oma esimese ettevõtluskogemuse paljud kohalikud noored, kellest nii mõnedki on pälvinud ka üleriigilist tunnustust. Õpilasfirmade toodetud kaupa saavad huvilised kohapeal endale ka soetada.

2014. aastal alustas innovatsioonikeskuses keelteakadeemia ja tänavu jaanuarist tegutseb laste robootikaring. Veebruaris sai Innokast esimene geenitestide müüja Haapsalus. Peale selle on innovatsioonikeskuses regulaarselt ka mitmesugused ettekanded ja keskkonnaameti loodusõhtud.

Mängides inseneriks

Jaanuaris alustas Innokas robootikaringi proovirühmaga. Seal käivad lapsed saavad meisterdada konstruktoreid, mida saab ühendada sülearvutiga ja programmeerida siis asjaomase tarkvara abil käske täitma. Kui esialgu õpivad lapsed robootikat kindlate näidismudelite peal, siis oskuste arenedes hakkavad nad oma fantaasiat kasutades kokku panema täiesti uusi seadmeid.

„See on selles mõttes hea programm, et noored ei saa isegi aru, et nad selle abil programmeerivad,” märkis Leppik programmeerimiseks kasutatava tarkvara kohta, kus antakse robotitele ülesandeid pildilist kasutajaliidest kasutades.

Robootikakomplektid näevad esmapilgul välja kui tavalised legod, aga lähemal uurimisel jääb silma, et klotside küljes on hammasrattad, ülekanded ja arvutiga ühendatud juhtmed, mille kaudu robot talle programmist saadetud käske vastu võtab. On lihtsamaid roboteid ja on ka keerukamaid nagu robotkrokodill.

Lääne Elu külaskäigu ajal oli robootikaringis käiv Jakob Valdma just valmis saanud laual pöörleva vurri. Jakob käib robootikaringis korra nädalas.

Poisile meeldib ringis kõige enam just uute asjade ehitamine. Jakobi ja samuti robootikaringis käiva Friida ema Beguta Kevvai ütles, et Jakob oli robotite vastu huvi tundnud juba ammu. „Ma arvan, et siia tuleb edaspidi päris palju rahvast. See on teema, mis poisse võlub,” lausus Kevvai. Robootikaring ei ole mitte ainult poistele, sest proovirühmas on ka mitu tüdrukut. Üks neist on Jakobi viieaastane õde Friida. „Väike tüdruk kuulis pealt [kui rääkisin Jakobiga] ja hüüdis „mina tahan ka Innokasse!”,” ütles Kevvai.

„Mujal Eestis on sellised komplektid juba ammu väga aktiivselt kasutusel. Pigem on Läänemaa olnud see, kus seda pole siiani olnud,” ütles Leppik.

Robootikaga tutvus Leppik lähemalt mullu Progetiigri konkursil. „Siis selgus, et selle valdkonnaga siin eriti ei tegelda. Nüüd proovib robootikat edasi viia Innokas,” lausus ta. Leppiku sõnul on robootikaringid paljudes välisriikides laste seas väga populaarsed.

„Nüüd on mul süsteem, millega edasi minna,” ütles Leppik ringi tulevikust rääkides. „5–6-aastased väsivad kiiremini,” selgitas ta. Vanemad nagu 10aastane Jakob saavad harjutada kätt juba keerukamate konstruktorite peale. „Minu mõte on, et võiks panna Läänemaal robootika valdkonna elama,” lisas Leppik.

Robootikaharrastus peaks tema sõnul algama juba lasteaiaeas ja minema siis järgemööda keerukamaks. Täismahus alustab robootikaring veebruari lõpus ning tõenäoliselt tuleb sinna mitu vanuserühma. Ühes rühmas võiks Leppiku sõnul olla kuni 8 last. „Siis jõuame nende kõigiga tegelda,” lisas ta.

Leppiku sõnul ei tasu karta, et robootikat õppida on keeruline. „See käib mänguhoos. Noored on kodus ju legosid niikuinii kokku pannud, nii et süsteem on selles mõttes selge. Nüüd tulevad lihtsalt mehhanismid ja ülekanded sinna juurde,” lausus ta.

Emakeeles õpetajad

Leppiku sõnul oli Innokas tegutseva keelteakadeemia idee autor Haapsalus elav hispaanlasest tõlkija Yeray Segura Sánchez. „Ütlesin Yeraile, et võta kätte ja tee ära. Ta organiseeris keelteakadeemiasse õpetajad. Meie põhimõte on, et keelt õpetaks seda emakeelena rääkiv inimene,” selgitas Leppik.

Inglise ja saksa keele õpe on Haapsalu koolides levinud, hispaania ja prantsuse keelega on aga teised lood. „Ma nägin, et siin ei olnud palju võimalusi keeli õppida. Oli ainult rahvaülikool, nüüd tuli ka TEA keeltekool,” lausus Sánchez. „Mõtlesin, et miks mitte pakkuda Haapsalule midagi enamat,” lisas ta. Innokas saab praegu õppida inglise, prantsuse, hispaania ja portugali keelt. Märtsis lisandub sellesse valikusse ka rootsi keel.

Kolm aastat Eestis elanud prantsuse keele õpetaja Stéphane Clavel ütles, et otsustas Sáncheze ideega kaasa minna, sest keelteakadeemia projekt oli hea. „Keeleõpet Haapsalus peab arendama,” leidis ta.

Praegu õpetab Clavel üht viieliikmelist rühma. Peagi peaks lisanduma ka teine rühm. Tavaliste koolitundide formaadist erineb õpe Claveli sõnul selle poolest, et suuremat rõhku pannakse suhtlusele ja kultuurile. Ei unustata ka grammatikat. „Mõlemat on vaja. Kultuur on motiveerimiseks, aga grammatikata ei saa,” lausus Clavel.

Sánchez, kes õpetas 2013. aasta sügisel hispaania keelt lühikest aega ka Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK), ütles, et innovatsioonikeskuse keelteakadeemia õpilaste motivatsioon on kõrgem, sest siia tulevad inimesed, kellel on keelt vaja mingil kindlal põhjusel, mitte lihtsalt ühe õppeainena.

Kui Eestis on väga tähtis näiteks soome keel, siis Lääne-Euroopasse minnes pole nendega Sáncheze sõnul väga palju teha. „On viis rahvusvahelist keelt: inglise, prantsuse, hispaania, vene ja saksa keel,” lisas Clavel. Iga uus keel avab Claveli sõnul selle kõnelejale uue maailma, hoolimata sellest, kui vana inimene on.

Claveli sõnul tasub haapsallastel keelteakadeemia pakutavaid võimalusi ära kasutada, sest keeleõpingute hinnad on Innokas ligi kolm korda madalamad kui Tallinnas. „Innovatsioonikeskus lubab meil jagada oma kultuuri nii, et kõik saavad sellest kasu,” ütles Clavel.

Innokas teeb koostööd prantsuse instituudiga Eestis ja näitab kord kuus tasuta filme, mille abil tutvustatakse prantsuse kultuuri. Valiku, millist filmi näidata, teevad Clavel, Sánchez ja Leppik üheskoos. Märtsis võtab Innokas aga osa ülemaailmsest frankofoonia kuust.

Frankofoonia tähendab prantsuse keele rääkimist. „Tänu prantsuse instituudile näitame siis märtsis kord nädalas igal reedel Haapsalus Prantsuse filme,” lausus Clavel. Igal filmiõhtul on pärast linateost ka ühine vestlusring.

Samuti on Innokas märtsikuu laupäevadel tasuta sissejuhatavad prantsuse keele tunnid. „See on prantsuse instituudi projekt,” selgitas Clavel.

Sissejuhatavate tundidega saavad võimalikud huvilised aimu, kas nad soovivad seda keelt õppida. Kui neil see soov on, saavad nad alustada innovatsioonikeskuse keelteakadeemias juba tasulisel algtaseme kursusel.

Populaarne noorte seas

Õpilasfirmadega tegelemine on olnud üks innovatsioonikeskuse põhitegevusi selle loomisest peale ja nii on see ka praegu. „See on lahe, sest noored on nii vabad ja loovad. See on lausa müstika, mis siin toimub,” selgitas Leppik.

„Neil on nii palju häid ideid, kuid nad ei saa koolist tuge, sest koolis on oma õppekavad, mida peab läbima. Siin saavad nad teha seda, mis neile reaalselt meeldib,” lisas ta.

Kõige enam üllatas Leppikut õpilasfirmade puhul see, et kohe pärast avamist oli Innokas nii palju noori. „Neid tuli nii palju, et see ehmatas mind ära. Nüüd olen õppinud nende asju korraldama,” ütles Leppik. Korraga on Leppiku sõnul majas kuni 15 noort.

Nii paljude projektidega tegelemisel on Leppiku sõnul abiks, et noortega saab enamiku asju õhtuti Facebookis läbi arutada. „Põhiasjad ajame seal ära, nii et kui nad järgmisel päeval tulevad, siis teavad täpselt, mida teevad. Vaatan siis üle, mis nad on teinud, ja panen neile Facebooki järgmise ülesande. See süsteem toimib,” lausus Leppik.

Innoka õpilasfirmad on pälvinud üleriigilist tunnustust. Näiteks sai Haapsalu aabits Tallinnas õpilasfirmade laadal parima liftikõne (lühike, 2minutiline müügikõne – toim.) auhinna ja e-muusikakool valiti laada parimaks teenuseks.

Haapsalu aabitsa idee autor ja mullu Haapsalu Tagalahel ruubamatkade korraldamises kaasa löönud Martin Nerman ütles, et on Innokas käinud selle avamisest peale. Koos Markus Lemberi ja Karel Nappusega e-muusikakooli õpilasfirmas tegutsev Berta Valdma tundis Leppikut juba innovatsioonikeskuse eelsest ajast, sest Leppik oli talle abiks olnud ühe varasema õpilasfirma loomisel. Ka tema on Innokas käinud juba avamispäevast saadik.

Teised noored nagu õpilasfirmasse Canopus Kentaurus kuuluv Markus Metssalu avastasid innovatsioonikeskuse noorte ettevõtlusprogrammi ENTRUM kaudu või tänu tuttavaile, kes juba innovatsioonikeskuses tegutsesid. Näiteks õpilasfirma Dankon, mis valmistab kõnekäänukaarte, liige Markus Rouhiainen jõudis Innokasse Martin Nermani kaudu.

„Angela teab, mida ja kuidas teha. Ta viib sind [õpilasfirmade] laatadele ja on su mentor. Tal on tutvusi. Kui tahad midagi teha, siis ta teab, kellele sa võiksid helistada ja kuidas midagi saada,” ütles Berta Valdma.