Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt: Piinlik, kui riigikogu saal on pooltühi

Läänemaa invaühingu kutsel kohtus Eesti sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt täna Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu muusikakooli saalis rahvaga.

Ministrit oli kuulama tulnud mitukümmend inimest. Läänemaa invaühingu juht Madis Ott rõõmustas, et huvilisi oli nii palju, sest hommikul õues valitsenud ilm oli muutnud ta osavõtjate arvu osas veidi murelikuks.

Küti sõnul on Haapsalu talle tuttav koht, sest noorena möödusid tema suved Haapsalus elanud sugulaste juures. Kuigi esinemise põhirõhk oli sotsiaaltoetusi ja töövõimereformi puudutavatel teemadel, tundis rahvas huvi ka muude küsimuste vastu.

Kooseluseadusest ei saanud üle ega ümber

Ministri käest uuriti näiteks seda, mida ta arvab eelmisel aastal kurikuulsaks saanud kooseluseadusest. 

Kütt, kes on enda sõnul kristlane, ütles, et tema isiklik seisukoht on, et abielu on liit mehe ja naise vahel, kuid et tema õnn ei vähene sellest, kui võimaluse oma kooselu juriidiliselt reguleerida saavad ka samasoolised paarid.

Samas on ministri sõnul sellest seadusest kasu ka mehele ja naisele, kes on otsustanud luua pere, kuid ei soovi abielluda.

"Näiteks oli üks välismissioonil hukkunud inimene, kellel oli vallaslaps ja uus elukaaslane. See naine ja laps pidid kodust välja kolima, sest maja läks pärandusega mehe eelmisele naisele," lausus Kütt.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Neeme Suur, kes samuti muusikakooli saalis viibis ja mullu kooseluseaduse eelnõu vastuvõtmist riigikogus innukalt toetas, jäi seekord kuulaja rolli ja oma sõna seaduse kaitseks sekka ei öelnud.

Samuti pahandas üht ministrit kuulama tulnud prouat, et kuidas saab olla nii, et riigikogus on 101 liiget, aga seadus võetakse vastu 40 häälega. "Miks istub riigikogu liige seal, kui ta ei võta osa riigikogu tööst ja tal on ükskama, mis seal arutatakse?" uuris proua.

"Mina olin riigikogu liikmeks oleku ajal kohal, kui polnud ma just haige või mõnel oma valdkonnaga seotud üritusel," märkis Kütt. "Mul on olnud piinlik, kui riigikogu saal on pooltühi," nentis Kütt, viidates mõnede saadikute sagedasele puudumisele.

Eakate hoolekanne on praegu lähedaste õlgadel

Kui riigikogu valimised peaksid minema sotsiaaldemokraatide, kelle ridadesse Kütt kuulub, jaoks hästi ja ta peaks saama jätkata ka järgmises valitsuses, tõstataks Kütt enda sõnul ühe olulise teemana eakate hoolekande küsimuse.

Praegu on Eestis olukord selline, et lastel ja lastelastel on kohustus vanemaid ja vanavanemaid üleval pidada. Näiteks Soomes võeti aga juba aastakümnete eest vastu otsus, et see ülesanne jääb riigi ja omavalitsuste kanda.

"Ma ei usu, et Soomes lapsed oma vanemaid selle tõttu vähem armastaksid," lausus Kütt. "Täna on tihti nii, et parimas eas töötav inimene jääb koju eakat hooldama," ütles Kütt.

Küti sõnul on olukord Eestis praegu selline, et hooldekodukohti on rohkem, kui nõudlust nende järgi, sest inimestel pole sageli lihtsalt vahendeid, et maksta eaka hooldekodusse paigutamise eest.

Minister tõstis esile toetuste kasvu

Üheks näiteks arengutest, mis sellest aastat sotsiaalvaldkonnas rakendusid, tõi Kütt muudatused lastatoetuste maksmises, kus lapsetoetus tõuseb seniselt 19,8 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest.

Rääkides aprillist rakenduvast 5,9% pensionide tõusust toonitas Kütt, et peab isegi olulisemaks seda, et pensionäride tulumaksuvaba miinimum tõuseb pensionäridel senise 354 euro pealt 374 euroni, mis tagab selle, et keskmine pension on endiselt tulumaksust vabastatud.

Saalist tulnud küsimusele, kui palju on erinevate toetuste kasvust kasu, kui arvestada seda, kui palju lähevad kallimaks toiduained, vastas Kütt, et tegelikult langes ostukorvis olevate põhitoiduainete hind eelmisel veidi. Ka bensiini järsult kukkunud hind jätab ministri sõnul inimestele rohkem raha kätte.

Kütt toonitas, et tööhõivereformi plaan, mis reguleerib töövõime hindamist ning töövõimetoetuse määramist, on oma esialgse kujuga võrreldes positiivses suunas edasi arenenud. Selle kinnituseks jagas minister huvilistele infolehti, kus oli kirjas 25 suuremat muudatust, mida eelmise aasta märtsist alates sellesse eelnõusse tehtud on.

Näiteks tõi ta, et sissetulekupiir, millest alates osaliselt töövõimelistele inimesele makstavat toetust vähendatakse, tõsteti 640 eurolt 960 euroni. Ettevõtjate muret, et osalise töövõimega inimese töölevõtmine tähendab täiendavaid kulusid, saab leevendada aga sellega, et tööruumide ja vahendite kohandamist hüvitatakse ettevõtjatele 50-100% ulatuses.

"Seni oleme pannud Euroopa Liidu rahasid väga uhkelt betooni. Nüüd kasutame seda raha sotsiaalsüsteemis," lausus Kütt.

Küti sõnul saavad ka eakad nüüd pöörduda Töötukassa poole, et taotleda ettevõtluse alustamiseks toetust. Varem kehtis selle puhul ealine piirang – 63 eluaastat.

Töötukassa poole pöördumist ei tasu Küti sõnul häbeneda. "Töötukassa pole häbiasi," märkis minister.

Fotod: Arvo Tarmula.