Sotsiaalministeerium esitas linnade ja valdade liidule ettepanekud eelarveläbirääkimisteks – kohalikud omavalitsused peaksid edaspidi suurendama oma investeeringuid sotsiaalkaitsesse ning eelisarendama ja pakkuma senisest enam kodus elamist võimaldavaid teenuseid, leiab sotsiaalministeerium linnade ja valdade liidule saadetud pöördumises.
„Sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, kuid tulubaasi kasvu tingimustes on asjakohane eeldada, et omavalitsused investeeriksid sotsiaalkaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, et eelisarendada erinevaid teenuseid, mis aitaksid inimestel iseseisvamalt hakkama saada ning vähendaksid lähedaste koormust,“ ütles ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
„Meie eesmärk on leppida kokku tegevustes, mis aitaksid riigil ja kohalikel omavalitsustel ühiselt jõuda selleni, et inimesed saaksid abi oma kodu lähedal ja vastavalt oma tegelikele vajadustele. Kohalike omavalitsuste roll ja vastutus inimeste toetamisel ja elukeskkonna kujundamisel tervist ja heaolu soosivaks kasvab ning seda tuleb meil kõigil meeles pidada, tehes valikuid betooni või inimestesse investeerimise vahel,“ täpsustas Kuuse.
Asekantsleri sõnul mõjutab uuel aastal algavaid läbirääkimisi riigikohtu värske lahend sotsiaalteenuste korraldusest Narvas.
„See lahend annab üsna selge tõlgenduse sotsiaalabi korraldamise kohustustest – abi saamise tingimuseks ei tohi olla puude olemasolu ning omavalitsused ei tohi kehtestada sotsiaalhoolekande seadust kitsendavaid nõudeid. Nüüd peame riigi ja omavalitsuste koostöös arutama, kuidas hakkab Riigikohtu otsus igapäevatööd mõjutama,“ selgitas Kuuse.
Traditsiooniliselt esitas linnade ja valdade liit riigile 2021.–2024. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2021. aasta riigieelarve ning valdkondlike töörühmade ettepanekud, mis on sisendiks valdkondlikele eelarveläbirääkimistele. Esimest korda esitas sotsiaalministeerium omavalitsusliidule ka omapoolsed ettepanekud, millises suunas liikumist peab riik vajalikuks, et oleks tagatud inimeste heaolu kasv.
