1. jaanuarist eraldab riik gümnasistide koolitoidu toetust 78 senti õpilase kohta, riigikoolid saavad toetust peaaegu poole rohkem.
Kui esmaspäeval ja teisipäeval tuli Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastel maksta koolilõuna eest 78 senti vähem kui vanal aastal, siis eile said gümnasistid esimest päeva tasuta süüa.
Haridusministeerium otsustas teisipäeva õhtuks, et toetab omanikuna riigikoolide koolilõunat 58 lisasendiga, koos riigi toetusega teeb see kokku 1 euro 36 senti, mis on peaaegu poole rohkem kui munitsipaalkoolide 78 senti õpilase kohta. Ministeerium eeldab, et munitsipaalkoolides maksavad omanikuna juurde kohalikud omavalitsused.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt sai otsusest lisaraha maksta teada teisipäeva õhtul kella kaheksa paiku, nii et kolmapäeval tuli toitlustamine kiirkorras ümber korraldada.
„Jookseme, toimetame,” ütles Schmidt eile hommikul.
Lapsevanemailt juba kogutud toiduraha makstakse tagasi.
Et kokku laekuv 1 euro 36 senti õpilase kohta ei kata hanke korras valitud toitlustaja pakutud hinda, tuleb toitlustajaga läbirääkimisi pidada, kuid Schmidt lootis, et lepitakse siiski kokku.
Esmaspäeval ja teisipäeval maksis koolilõuna ühisgümnaasiumis 67 senti, praelõuna 1.62 ja letist ostetud toidu hinnast lahutati 78 senti riigi toetust.
Eilsest on koolilõuna tasuta, praelõunat eraldi enam pole, letist ostetud toidu hinnast lahutatakse 1.36 maha.
Kui palju sööjaid toob tasuta toit juurde, pole esialgu teada. Vanal aastal sõi koolilõunat 60 protsenti õpilastest. Kas mittesöömise põhjuseks oli toidu hind või midagi muud, ei osanud Schmidt öelda.
Kui toit odavnes, tehti sel veerandil sööjate arvu kasvu ootuses söögivahetund viis minutit pikemaks.
Esimesel kahel päeval oligi sööjaid 30 võrra rohkem, tasuta toit aga võib sööjate hulka veelgi kasvatada.
Kui siiski peaks juhtuma, et ka tasuta toidu sööjaid kuigivõrd juurde ei tule ja toiduraha jääb üle, siis kool seda kasutada ei saa ja ministeerium saab raha tagasi.
Ka Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas sai ministeeriumi otsusest teada teisipäeva õhtul.
Esmaspäeval ja teisipäeval maksis Noarootsi gümnasist komplektlõuna eest 35 senti, vanal aastal sai söönuks euro eest.
Tänasest on Noarootsiski lõuna tasuta ja need, kes olid ettemaksu teinud, saavad raha tagasi.
Belovasi hinnangul oli esimestel odavama toidu päevadel sööjaid varasemast rohkem: kui varem sõi 70 protsenti, siis nüüd 85 protsenti. Tasuta toit võib sööjaid veelgi juurde tuua.
Võimalust, et riigi antud raha jääb üle, ei pidanud Belovas võimalikuks. „Kui see siiski peaks juhtuma, on nagu kroonus: mis üle jääb, süüakse ära,” ütles Belovas naljaga pooleks.
Munitsipaalkoolidele eraldab riik õpilase kohta 78 senti, puudujääva osa peaks kinni maksma kohalik omavalitsus. Läänemaal nii ka on.
Taebla gümnaasiumis maksis gümnasist vanal aastal koolilõuna eest 78 senti, esmaspäevast on toit tasuta.
Taebla gümnaasiumi direktori Jaanus Mägi sõnul katab 78 senti vaid toidu. „78 senti on see, mis läheb puhtalt potti,” ütles Mägi.
Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul kulub neil „poti ümbrusele” nagu koka palk, elekter, vesi jms 90 senti.
Toitu valida Taeblas ei saa: on supipäevad ja praepäevad, toit on kaussides laual. See-eest saab juurde tõsta ja kõhu täis, ütles Mägi.
Eilseks oli uus õppeveerand kestnud vaid mõne päeva, kuid Mägi hinnangul on tasuta toit Taeblaski sööjate hulka kasvatanud. „Oli klass, kes ei käinud söömas. Eile sõid kõik. Kindlasti oli varem neid, kes hoidsid kõhu arvel kokku,” ütles Mägi teisipäeval.
Kullamaa keskkoolis on vald gümnasistide koolitoitu kinni maksnud juba aastaid. „Nii kaua, kui mina mäletan,” ütles Kullamaa keskkooli direktor meelis Välis. Välisel saab suvel täis 12 tööaastat.
Lihula gümnaasiumis on vald toidu kinni maksnud 2011. aastast. Nii Välis kui ka Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber kinnitasid, et söömas käivad kõik gümnasistid.
Riigi otsuse kohta hakata toetama gümnasistide koolilõunat ütles Laine Belovas, et selletaoline „lauskülvamine” pole ehk kõige mõistlikum.
„Perede majanduslik olukord ei ole võrdne. Praegu saavad toetust ka need, kes seda otse ei vaja. Kui aga tänu toetusele suureneb nende hulk, kes söövad sooja lõunat, on see hea,” sõnas Belovas.
Janar Sõber nentis, et Lihula kontekstis, kus nagunii maksis vald gümnasistide toidu kinni, võinuks ehk tõsta hoopis põhikooli laste toidupäeva hinda (samuti 78 senti).
Kullamaa keskkooli direktor Meelis välis pidas toetust üldjoontes mõistlikuks: „Ikkagi abiks!”
Koolilõuna toetust hakati maksma 1.–4. klassi õpilastele 2002. aasta septembris. Jaanuarist 2006 saavad koolilõuna toetust ka 5.–9. klasside õpilased. 2015. aastast lisandus koolilõuna toetus gümnasistidele.
Kui laps koolis lõunat süüa ei taha, ei saa riigi eraldatud toetust muudeks kuludeks kasutada.
Eilsest on õhisgõmnaasiumi koolilõuna tasuta, praelõunat eraldi enam pole, letist ostetud toidu hinnast lahutatakse 1.36 maha. Foto: Arvo Tarmula