Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
„Minu puhkamise ja lõõgastumise aastat” lugedes oli selline tunne, nagu aeg pea kohal seiskuks, lõpetaks kulgemise, õhk omandaks metalse maigu ja kogu maailmale laskuks tuhkhall vine, mis minetab erksuse. Kuna raamatu peategelane jutustab end ümbritsevast läbi pessimismi ja iroonia kiratseva filtri, ajab see paratamatult lugejal närvid krussi ja vähendab peategelase suhtes poolehoidu, kaastunnet. Ilmselt provotseerib autor Ottessa Moshfegh lugejaga taotluslikult, üritades tekitada temas sama apaatset seisundit nagu peategelases endas.
Raamat mõjus tõesõna
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
