
Neli meeleolupilti, mis ühel kõledal ja tuulisel novembriõhtul Tove Janssoni „Trollitalve” lugedes pähe tungisid.
Pilt 1. Õues haigutab uinutav hämarus. Väändunud puud heidavad kõrguvatele lumemägedele kummastavaid varje. Tähed siravad taevas, ookrikarva kuu paistab kitsa valgusvihuna maapinnale nagu ilmutus keset pilkast pimedust. Kusagil pimeduses askeldab Muumitroll, külmast kange ja mustendavast maailmast kabuhirmul. Ta alles kohaneb unenäolise ja tardunud tundmatusega. Ta kaaslased on pitsitav suveigatsus ja südames torkiv üksindustunne. Teised magavad magusat talveund ja näevad vaimusilmas kauneid kujutluspilte kevadest.
Rõske õhk kraabib Muumitrolli nägu ja lumehelbed









