Selle nädala kõige tähtsam uudis poliitikamaailmast oli valimisõiguse ära võtmine Venemaa ja Valgevene kodanikelt vaid pool aastat enne kohalikke valimisi.
Raske on vaielda Lääne Elu juhtkirjaga, mis viimases juhtkirjas ütles: „Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima. Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud.“
1996. aastal oli valimisõiguse andmise tõesti tähtis põhjus tugev rahvusvaheline surve, sest lääne pealinnades kardeti liigategemist Eesti vähemusrahvusele. Ja võimalikult kiiresti NATOsse ja Euroopa Liidu pürgival Eestil oli lääne toetust väga vaja. Puhtpraktiliselt oleks Narvas tekkinud olukord, kus Eesti kodanikke oli nii vähe, et kohal
