Külmad ilmad toovad igal aastal kaasa avariide laine. Eelmine aasta kasvasid novembris ja detsembris ERGO autoabi vajanud kindlustusjuhtumid 46%. Kuna ilmateade lubab nädalavahetuseks miinuskraade ja lörtsi, tasub talverehvid alla panna.
Ööpäevaringset autoabi teenust pakkuva OÜ Roheline Laine statistika näitab, et esimeste külmadega kaasneb alati liikluses kaos. „Nii kui ilmad külmaks lähevad tõuseb kohe autoabi töömaht hüppeliselt. Iga abivajajani jõudmiseks suurendame külmade saabudes meeskonda. Kusjuures iga aasta kordub sama: libisetakse vastu teisi sõidukeid, poste või põrutatakse teelt välja, alt veavad ka autoakud ja ukselukud,“ rääkis autoabi operatsioonide juht Toomas Salumaa.
ERGO transpordikahjud osakonna juht Raido Orulaid lisas, et libeda ja lörtsise teega ei ole suverehvidel põhimõtteliselt mingit pidamist ning nendega sõitmine võib lõppeda avariiga. „Kuigi rehvide vahetus muutub kohustuslikuks alates 1. detsembrist, ei tasu viimase hetkeni oodata ja mõelda talverehvide vahetamisele palju varem, kui seadus kohustab. See aitab ära hoida nii mõnegi avarii,“ ütles Orulaid.
Eestis on naastrehvidega sõitmine lubatud juba 15. oktoobrist. Tagumine aeg talverehve kasutama hakata on siis, kui temperatuur langeb alla seitsme kraadi. „Just sellel temperatuuril kaotavad suverehvid tavaliselt oma efektiivsuse – külmakraadidega kõvaks muutunud kummisegu ei haardu enam nii hästi teepinnaga. Haardumine teekattega on külmal päeval olematu ja iga väiksemgi sadu muudab reisi riskantseks. Rehvivahetusse ei tohiks suhtuda kui formaalsusesse – õiged, ilmastikuoludele sobivad rehvid on üks olulisemaid vahendeid ohutuse tagamiseks teel,“ sõnas Orulaid.
Kaskokindlustuse juhtumi korral võib kindlustusriski suurenemiseks lugeda ka ebasobivate rehvide kasutamist. „Kui tehakse kindlaks, et õnnetuse põhjuseks on just valede rehvide kasutamine, võib see mõjutada kaskohüvitise suurust või selle saamist, sest igaüks meist peab suutma riske hinnata, et välistada kahju tekkimist,” selgitas Orulaid.
Autojuhid peaksid teadma, et talverehvide mustrisügavus peab olema vähemalt 3 mm, aga soovitus on, et sellised rehvid võiks juba vahetada uute vastu. Samal autoteljel olevad rehvid peavad olema sama tüüpi rehvid ja oluline on, et ka õige markeeringuga. Eestis on lubatud kasutada vaid selliseid talverehve, mis omavad kolme mäetipu ja lumehelbe tähist. Meeles tuleks pidada ka rehvide kulumise kontrollimist.
Lisaks peavad rehvid olema õigesti paigaldatud: need ei tohiks puutuda kokku sõiduki kere ega vedrustuse osadega ning rehvid ei tohi ulatuda auto gabariitidest väljapoole. Samuti tuleks tagada maha võetud suverehvide nõuetekohane hoiustamine ja hooldus. „Suverehve tuleks järgmise kevadeni hoida nii, et neid ei mõjutaks temperatuuride erinevused ega niiskus. Vastasel juhul ei pruugi need järgmiseks hooajaks sobida,“ rääkis kindlustusfirma esindaja.
Rehvivahetusega hiljaks jäämine võib kaasa tuua suure õnnetuse ning lisaks rahatrahvi ja kohustuse läbida erakorralise tehnoülevaatuse.
Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit.
Hooldamata teel pole sellestki kasu 🙁
Igav on sõita piirkiirusega, natuke üle hoiab meeled selged ja pilgu terava..
Uudiste rubriiki see artikkel ei kuulu, aga iga aastane linnuke kirjas: ” Sai öeldud, sai räägitud, aga ikka!”
Sõidan iga päev Harjumaa vahet, liikluskultuur on pekkis.
Lihtne arvutus näitab, et kui sõidad 100 kilomeetrit 90-ne asemel 100- ga, on ajavõit 6 minutit ja 40 sekundit. No ärka varem ülesse kui pikem sõit ees.
Lamellid all.
kraaksu enne õhtut
Hilja, peremees, hilja!