Näitleja Donatas Banionise mälestuseks toob Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ekraanile ühe tema kõige tuntuma filmi „Keegi ei tahtnud surra”.
1966. aastal valminud ja 2016. aastal restaureeritud film linastub näitleja sajanda sünniaastapäeva puhul.
28. aprillil Kaunases sündinud Donatas Banionis (1924–2014) on kogu maailma ulmesõpradele tuntud Andrei Tarkovski filmist „Solaris”, mida HÕFF näitas kolm aastat tagasi, kui tähistati Stanislaw Lemi 100. sünniaastapäeva.
„Keegi ei tahtnud surra” tegevus toimub 1947. aastal Leedu külas. Metsavennad tapavad juba viienda külanõukogu esimehe. Nende viimase ohvri pojad vannuvad verist kättemaksu.
Nõukogude vesterni ehk iisterni žanrikaanonite varjus hargneb lugu tavalistest inimestest, kes on sattunud kahe tule vahele ja peavad valima, kelle poolt olla.
Banionis kehastab endist metsavenda Vaitkust, kellest tehakse uus külanõukogu esimees – see on tema tuntumaid filmirolle, mis tõi leedukale ka NSVLi riikliku preemia koos režissöör Vytautas Žalakevičiuse, operaator Jonas Griciuse ja kaasnäitleja Bruno Ojaga.
Parima meesnäitleja auhinna pälvis Banionis ka rahvusvahelisel Karlovy Vary filmifestivalil.
Filmi populaarsust näitas ka see, et 2,6-miljonilise tiraažiga ajakirja Sovetski Ekran lugejad valisid selle ülekaalukalt 1966. aasta parimaks linateoseks.
Leedus on suhtumine filmi siiani kahetine: ühed peavad seda kõigi aegade parimaks kodumaiseks filmiks, teised nõukogude propagandaks ja ajaloo võltsimiseks.
Banionis ise hindas seda kõrgelt. „See on film inimesest, kes sattus elama sellisel ajal. Ja ta tapeti. Miks? Mille eest? Sellepärast, et kaks vaenupoolt sõdisid. Aga tema ei tahtnud olla ei ühtede ega teistega. Ta tahtis olla inimene. Selle eest ta tapetigi. Ma mängisin selles filmis kogu hingest. Tegelikult polnud seal vaja mängida – seal oli vaja olla. Ma teadsin hästi selliseid inimesi ja muutusin ise ka üheks neist,” rääkis ta 2010. aastal Leedu pressile.
Oma pikast filmide nimekirjast – ligemale 80 – tõstis ta tagantjärele esile väheseid. Peale „Keegi ei tahtnud surra” ja „Solarist” kuulusid nende sekka näiteks Savva Kuliši „Vaikne hooaeg”, Konrad Wolfi „Goya” ja Grigori Kozintsevi „Kuningas Lear”.
„Ma olen halb näitleja. Aga sattusin heade režissööride juurde. Ja kui ei sattunud, ei tulnud sellest ka midagi head,” on ta ühes intervjuus öelnud.
Režissöör Grigori Kozintsev on Banionise fenomenist rääkinud nii: „On palju suurepäraseid näitlejaid, kes on võimelised kogu täpsuses ja keerukuses taaslooma tegelaskuju. Nad on võrratud, ent nad jäävad ainult meistriteks. Ja on olemas kordumatult isikupäraseid inimesi, kes isegi autori ideed väga täpselt edasi andes lisavad midagi eriomast, mis läbib kunstniku kogu loomingut. Banionises võlub meid nii kõrge näitlejameisterlikkus kui ka mingi talle eriomane joon, mis heidab kuma kõigile töödele, kus ta kaasa teeb.”
Eesti näitlejatest on Banionis mänginud korduvalt koos Jüri Järveti, Bruno Oja, Leonhard Merzini ja Eve Kiviga.
26. aprillil toimuva HÕFFi eriseansi juhatab sisse kirjanik Olev Remsu.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub 26.–28. aprillini. Festivali avab Sander Marani filmi „Mootorsaed laulsid” esilinastus. Avatseremoonia ja -filmi piletid ning festivali passid on kuni 31. märtsini müügil soodushinnaga. Piletimüük läheb lahti 7. aprillil.
